aluskorrast ja selle all olevast gabroidse koostisega kivimkiht. Viimast nimetatakse vahel basaldikihiks, ehkki see on ebasobiv nimetus, sest vulkaanilist kivimit basalti ei saa sellises sügavuses kuidagi olla. Ülemine korrus ehk setteline pealiskord võib ka puududa, nii on see näiteks kilpidel. Keskmine kiht koosneb mitmesugustest moondekivimeist (peamiselt gneiss, migmatiit ja amfiboliit), mida lõikavad rohked plutoonid. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noorem (umbes 180 mln aastat) ja õhem (umbes 11 km) ning uueneb pidevalt. Maakoore alumiseks piirpinnaks on 20...70 km sügavusel paiknev Mohorovicii eralduspind ehk Moho. Sellest allpool levivad seismilised lained oluliselt kiiremini. Litosfäär
Ülemine korrus ehk setteline pealiskord võib ka puududa, nii on see näiteks kilpidel. Keskmine kiht koosneb mitmesugustest moondekivimeist (peamiselt gneiss, migmatiit ja amfiboliit), mida lõikavad rohked plutoonid. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noorem
ümbriskivimites. (5)suletise meetod - mingis settekihis leiduvad kivimite tükid(fragmendid) ja/või suletised on vanemad kui vaadeldav settekiht. Selliselt on võimalik määrata samuti intrusioonide ja neid ümbritsevate settekivimite vanuselisi suhteid. Nt. kuna laiguti Soomes säilinud Proteorozoikumi ealised Jotniumi liivakivid sisaldavad rabakivi plutoonidest erodeeritud kivimitükke, siis võib väita, et need liivakivid on nooremad kui rabakivide plutoonid, mis moodustusid u. 1.4-1.7 Ga tagasi. NB! rabakivid moodustuvad magma aeglasel tardumisel u. 1.5-2 km sügavusel maakoores ... st. Jotniumi liivakivide moodustumise ajaks oli erosioonisügavuse ulatus juba vähemalt 1.5 km (6)paleontoloogiline meetod - Stratigraafia alguspäevil 17. sajandil peeti igat ruumiliselt pidevat kihti iseenesestmõistetavalt ka üheaegseks, teisisõnu, kihtide superpositsiooni loeti piiramatult kehtivaks. Niisuguse lähenemise heaks näiteks on inglise mäeinseneri W
olevast gabroidse koostisega kivimkiht. Viimast nimetatakse vahel basaldikihiks, ehkki see on ebasobiv nimetus, sest vulkaanilist kivimit basalti ei saa sellises sügavuses kuidagi olla. Ülemine korrus ehk setteline pealiskord võib ka puududa, nii on see näiteks kilpidel. Keskmine kiht koosneb mitmesugustest moondekivimeist (peamiselt gneiss, migmatiit ja amfiboliit), mida lõikavad rohked plutoonid. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noorem (umbes 180 mln aastat) ja õhem (umbes 11 km) ning uueneb pidevalt. Maakoore alumiseks piirpinnaks on 20...70 km sügavusel paiknev Mohorovicii eralduspind ehk Moho. Sellest allpool levivad seismilised lained oluliselt kiiremini. [redigeeri] Litosfäär
annaabi.ee 
