mulle loomad ning vanemad on mind nendega ra hellitanud. Ma tegelesingi philise aja loomadega. Ma abiellusin vara ja nnelikult. Meil oli palju loomi ja nendest lemmik oli mulle must ja suur kass. Ainult mina toidsin teda ja ta oli minusse kiindunud. Ajapikku muutusin pev-pevalt tujukamaks ja ma ei valinud enam snu oma naisega rkides, kitusin loomadega ebaviisakamalt, ainult must kass Pluto pses sellest. Ajapikku mu haigus svenes sest millist haigust saakski Alkoholiga vrrelda. Ning plutogi sai vahest tunda mu pahura tuju tagajrgi. hel htul haarasin kassist kinni , aga ta kriimustas mind ja raevunult likasin talt sulenoaga silma peast vlja. Ma ei tundnud ennast enam ra ja kasski aegamisi toibus. Nd li minus vlja pikpisuse vaim. hel hommikul sidusin ma Pluto kaela mber nri ja viisin ta ue ning poosin ta he oksa klge les. Samaml sel puhkes mu majas tulekahju ja vaevu psesin majast minema. Seinad, peale he olid kik sisse vajunud. See
libistasin talle külmavereliselt silmuse kaela ja poosin ta ühe puuoksa külge. Selle päeva ööl läks põlema mu maja. Suure vaevaga pääsesin koos oma naise ja ühe teenijaga. Tulekahjule järgnenud päeval käisin maja varemetel. Mind haaras hirm, kui ma nägin vaheseinal hiiglaslikku ülespoodud kassi kuju. Mitu kuud ei saanud ma lahti kassiviirastusest. Hakkasin kahetsema, et olin looma kaotanud. Ühel ööl nägin ühes urkas Plutole sarnast musta kassi. Too kass nagu Plutogi oli ühest silmast ilma jäänud. Ainult, et sellel kassil oli rinnaesisel ebamäärase kujuga valge laik. Kass tuli minuga koju kaasa. Ta kodunes seal kohe ja temast sai mu naise lemmik. Peagi leidsin, et mina teda ei salli. Tema ilmne kiindumus minuses oli vastik ja tüütu. Püüdsin kassi vältida, kuid kass kiindus minusse aina rohkem. Tahtsin kassi ühe hoobiga hävitada, kuid mälestus eelmisest kuriteost hoidis mind tagasi. Peamiselt aga oli mul selge hirm selle elaja ees
Ühel ööl, kui ma pooljoobnult istusin ühes enam kui kurikuulsas urkas, äratas äkki mu tähelepanu mingi must asi, mis lebas ruumi peamiseks sisustuseks oleva päratu džinni- või rummiaami otsas. Olin mitu minutit ühtejärge aami vahtinud ja mis mind nüüd imestama pani, oli see, et ma varem toda asja seal peal polnud märganud. Astusin lähemale ja puudutasin seda käega. See oli must kass – väga suur kass – täiesti sama suur kui Plutogi ning igas suhtes täpselt tema moodi, välja arvatud üks asi. Plutol polnud ainsatki valget karva üle terve keha, sel kassil oli aga suur, ebamäärase kujuga valge laik, mis kattis peaaegu kogu rinnaesise. Minu puudutuse peale tõusis ta jalamaid püsti, lõi valjusti nurru, hõõrus end vastu mu kätt ja näis mu tähelepanust rõõmu tundvat. Just teda ma olingi otsinud. Olin kohe valmis teda peremehe käest ära ostma, too aga ei tunnistanud looma omaks –
annaabi.ee 
