tagajärjel tekib nende vahel erinev soojushulk, kusjuures eraldub plusspoolele (elektroodilt) 70% ja miinuspoolele (detaililt) 30% soojushulgast. Vahetades perioodi poolust, muutub ka elektronide ja gaasiioonide liikumise suund. Siin eraldub elektroodile juba 70% soojusest ja 30% detailile, mille tulemusel suure voolu tõttu elektrood sulab. Kasutades sellist võimalust, peab elektrood olema suurema läbimõõduga. Kui elektrood 1,6 mm kannatab voolu kuni 125 A miinuspoolega, siis plusspoolega peaks see olema juba 6,4 mm. Miinuspoolega keevitades saame sügavama läbikeevituse kui plusspoolega keevitades, see eest plusspoolega madalama ja laiema keevisõmbluse. Perioodi plusspoolega keevitamisel on metallipinda puhastav toime, mida saab ära kasutada alumiiniumi keevitamisel. Keevituskaares 1 liikuvad ioonid 2 lõhuvad oksiidikihti 4, eemaldades oksiidiosad 3 metalli pinnalt. Seda osa saab kasutada alumiiniumi keevitamisel, kuid siiski vastavalt elektroodi võimsusele.
Asend PF on nn seinaasend, mille puhul elektroodi liikumine ja õmbluse moodustumine toimub vertikaalselt alt üles. Elektroodi põlev ots on suunatud kergelt ülespoole ning liikumine toimub poolkaartena pilu ühest servast teise. Asend PG on nn seinaasend, mille puhul elektroodi liikumine ja õmbluse moodustumine toimub vertikaalselt ülevalt alla. MIG- keevituse tööpõhimõte Joon. 1 Keevitustraat on ühendatud alandatud voolu plusspoolega, keevitatav detail aga miinuspoolega. Kui traat viia kontakti keevitatava detailiga, tekib kaarlahendus, traat ja detail hakkavad sulama ja tekib sulametall. Traat, mida söödetakse ette vastava mootori poolt (joon. 2), satub keevitustsooni ja sulab kiirusega, mis sõltub valitud traadi etteandmiskiirusest. Mida kiiremini töötab traadisöötmise mootor, seda suurem on kaarlahenduse voolutugevus. Traadi söötmiskiirus kontrollib keevitusvoolu. Joon. 2
ca 70° Asend PF on nn seinaasend, mille puhul elektroodi liikumine ja õmbluse moodustumine toimub vertikaalselt alt üles. Elektroodi põlev ots on suunatud kergelt ülespoole ning liikumine toimub poolkaartena pilu ühest servast teise. Asend PG on nn seinaasend, mille puhul elektroodi liikumine ja õmbluse moodustumine toimub vertikaalselt ülevalt alla. MIG- keevituse tööpõhimõte Joon. 1 Keevitustraat on ühendatud alandatud voolu plusspoolega, keevitatav detail aga miinuspoolega. Kui traat viia kontakti keevitatava detailiga, tekib kaarlahendus, traat ja detail hakkavad sulama ja tekib sulametall. Traat, mida söödetakse ette vastava mootori poolt (joon. 2), satub keevitustsooni ja sulab kiirusega, mis sõltub valitud traadi etteandmiskiirusest. Mida kiiremini töötab traadisöötmise mootor, seda suurem on kaarlahenduse voolutugevus. Traadi söötmiskiirus kontrollib keevitusvoolu. Joon. 2
annaabi.ee 
