alahindab konflikti allikaid valitseva klassi sees. Pluralistid väidavad,et ärhuvid võivad olla väga erinevad. Põhiväiteks on, et massiühiskonna huvide mitmekesisus tagab selle, et mitte ükski grupp ei saa kontrollida otsuste tegemist terves süsteemis. Väikese linna mudel sarnaneb tõenäoliselt eliidi mudeliga kus kohalikud juhid on sagedases kontaktis ja teevad otsuseid mis on vastastikku kasulikud. Ühe ülikooli võimustruktuur võib läheneda pluralistlikule ideaalile , kus administratsioon , õppejõud, personal ja üliõpilased võitlevad nappide ressursside eest ega lase võimul koonduda kitsa grupi kätte. 2. Kollektiivse käitumise mudelid (268271). Emotsionaalse nakkuse mudel: Algstaadiumi sihitule ringisõelumisele järgneb tähelepanu keskendumine teemale või juhile. Täpsustavat olukorra määratlemist tugevdab rahvahulga liikmete vastastikune mõju, mis loob tsirkulaarse reaktsiooni, tõstest pidevalt intensiivsust.Nii
spetsialiseerumist ja skaala-majandusi, mis omakorda edendavad laiemat toodete ja teenuste ringi, alandavad per capita (kodaniku kohta) avalike teenuste hinda, kõrgemaid tootlustasemeid ja kõrgemat tööhõivet, majanduskasvu ja jõukust. Poliitiline loogika väidab, et demokraatlik valitsus töötab kõige paremini väiksemates ja homogeensemates poliitikates. USA siseriiklik majandus on edukas tänu pluralistlikule ühiskonnale on USA-l ideaalne poliitilis-majanduslik mudel. Kuni viimase poolsajandini lahendas Lääne-Euroopa poliitilis-majanduslikke dilemmasid vastupidiselt Venemaale ja Hiinale: luues väikeseid suveräänseid riike. Enamik nendest riikidest ei olnu majanduslikult omal käel elujõulised, eriti industriaalse ühiskonna arenemisega ja sellega kaasnevate nõudmistega tooraine järele ja suurema tööjõu spetsialiseerumise järele. V EUROOPASTUMINE
kandidaati või pakkuda vabatahtlikku tööjõudu, mis aitaks läbi viia valimiskampaaniat. (Gitelson jt, 1996, lk. 185; G. C. Edwards et.al., 2014, p. 345) Pluralistlik vs korporatiivne mudel kumb on USA? Rääkides USA kodanikeühiskonna olemusest, võib öelda, et riik järgib kokkuvõtlikult pigem pluralistlikku mudelit. Selleks, et seda järeldust toetada, toome järgnevalt välja mõningad pluralistlikule mudelile omased jooned ning analüüsime neid Ameerika Ühendriikidest lähtuvalt. · Grupid võistlevad, saamaks poliitikakujundajate tähelepanu USA huvigruppide hulgas on esindatud nii talunike, tarbijate, suurkorporatsioonide, tööliste, keskkonnakaitsjate kui ka paljude teiste ühiskonnarühmade poliitilised nõudmised ning kõik need rühmad esitavad valitsusele võistlevaid nõudmisi, mis sageli on omavahel vastuolus (G. C. Edwards et.al., 2014, p. 333)
annaabi.ee 
