Me tunneme mitmesuguseid töötajate -teenistujate, ameti- ja kutseühinguid, ettevõtjate ühendusi, firmasid, pöllumeeste liite, pensionäride, seksuaalvähemuste, invaliidide, ülöpilaste ja naiste ühendusi, jne. Asutustel ja ülikoolidel, kirikul jne. on omad erihuvid, sealjuures pole need ühendused, kooslused, asutused seesmiselt ühtsed, nende sees leidub hulgaliselt väiksemaid huvi- ja mõjurühmi. Sotsiaalteaduslikus kirjanduses seda nimetakse sageli ka organiseeritud pluralismiks, st need institutsioonid eksisteerivad vabalt ilma riigivõimu sekkumiseta. Kodanikuühiskonna vastandiks on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud ja takistatud. Autoritaarsetes poliitilistes süsteemides ( pooled maailma riigid on autoritaarsed) on osa niisuguseid assotsiatsioone lubatud piiratud hulgal, näiteks on vabad ühiskonna majanduslikud suhted, on lubatud mõnede huvigruppide tegevus. Seda nimetatakse piiratud pluralismiks.
Dirk Kretzschmar on, nagu näiteks Olaf Kuuligi, märkinud, et kontrollsüsteem, mida kasutati poliitika rakendamisel (partei kõikehõlmav valve intelligentsi üle; KGB ja teised järelevalveüksused; materiaalsed privileegid inimestele, kes täitsid juhtivaid positsioone kultuuribürokraatias ning propageerisid ja järgisid ideoloogiat), näitas mõningaid mittefunktsioneerimise märke juba alates 1960- ndatest aastatest ning teatavad eeldused pluralismiks kultuuris olid tekkinud juba enne perestroikat.4 Kuigi üleliiduliselt Gorbatšovi ajal kultuuripoliitika kontseptsioonis radikaalset muutust ei toimunud, on siiski selge, et ideoloogia nõrgeneva rolli ja glasnosti rakendamise tulemusel olid liiduvabariikides tekkinud soodsad tingimused omaalgatuslike poliitikate väljatöötamiseks. Oluline oli ka peasekretäri algatatud poliitilise reformi – detsentraliseerimise – printsiip, millele
Me tunneme mitmesuguseid töötajate-, teenistujate-, ameti- ja kutseühinguid, ettevõtjate ühendusi, firmasid, põllumeeste liite, pensionäride, seksuaalvähemuste, invaliidide, üliõpilaste ja naiste ühendusi jne. Asutustel ja ülikoolidel, kirikul jne. on omad erihuvid, sealjuures pole need ühendused, kooslused, asutused seesmiselt ühtsed, nende sees leidub hulgaliselt väiksemaid huvi- ja mõjurühmi. Sotsiaalteaduslikus kirjanduses seda nimetakse sageli ka organiseeritud pluralismiks, st need institutsioonid eksisteerivad vabalt ilma riigivõimu sekkumiseta. Kodanikuühiskonna vastandiks on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud ja takistatud. Kodanikuühiskond - sotsiaalse elu valdkond, mis on vabatahtlik, isekorraldav ja autonoomne riigi suhtes. Aktiivne kodanikuühiskond mõjutab poliitikas tehtavaid otsuseid ja kontrollib riiki. Kodanikuühiskonda kuuluvad: *eramajanduslikud assotsiatsioonid ja ühendused
annaabi.ee 
