f f 2011 Joonis 21. Roomav metsvits (http://www.hansaplant.ee/static/catalog/pildid/pilt_336.jpg) Mätashari (Celosia) -kõrge mätashari (C. argentea var. plumosa) Kasvab huumusrikkal, päiksesepaistelises, soojas, tuulte eest varjatud kasvukohal, hea drenaaziga mullal. Ei kannata värskeid orgaanilisi väetisi. Vajab regulaarset kastmist, väga soojalembeline, juba esimesed tähtsusetud külmad kahjustavad teda, väga valgust armastav. On hea konteinertaim,aiavaasides. Soovitatakse lillepeenarde ja vaaside ning kuivlillekimpude jaoks. Kompositsioonis sobilik efekttaim ja kontrasttaim oma kauni lehestiku ja kontrastse
(17 m), kuid küllalt suuri puid on ka erakogudes mujalgi. Haljastuses sobib kasvatamiseks noorena veidi soojematesse kohtadesse istutatuna (kaitstud põhja poolt), nii üksikpuudena kui grupiti. Vormidest esineb meil sagedamini: Chamaecyparis pisifera 'Filifera' Kuni 10 m kõrgune niitjavõrseline mäbiebaküpress. Oksad pikad, rippuvad, harvade külgvõrsetega. Soomusjate lehtede paarid asuvad üksteisest kaugel. Lehed rohelised, siseküljel valged. Chamaecyparis pisifera 'Plumosa' 10-20 m kõrge puu tiheda koonusja võraga, laiuvate okste ja sulgjate võrsetega. Okkad lühinõeljad, 0,3...0,4 cm pikad, rohelised, talvel nõrgalt pruunikad. Chamaecyparis pisifera 'Plumosa Aurea' Sarnane eelmisega, ainult võrsed on tipuosas (säravkollased) kuldkollased. Chamaecyparis pisifera 'Squarrosa' Võib kasvada 10...12 m kõrgeks puuks, aga esineb ka tihedalt hargnenud põõsana. Võrsed ebakorrapäraselt hargnenud, tipud rippuvad. Okkad peened, nõeljad, pehmed, kuni 0,6 cm
on enamasti 1...2 kahe tiivaga varustatud väikest seemet. Eesti oludes kasvab mägi-ebaküpress tavaliselt laikoonusja põõsana või madalama puuna. Eesti üks suuremaid mägi-ebaküpresse kasvab Järvseljal, kuid küllalt suuri puid on ka erakogudes mujalgi. Haljastuses sobib kasvatamiseks noorena veidi soojematesse kohtadesse istutatuna (kaitstud põhja poolt), nii üksikpuudena kui grupiti. Sordid: 'Argenteovariegata'; 'Boulevard'; 'Filifera'; 'Filifera Aurea'; 'Nana'; 'Plumosa'; 'Squarrosa'; 'Sungold' 16. Perekond kadakas ja harilik kadakas Perekond kadakas (Juníperus L.) Kadaka perekonda kuuluvad enamasti igihaljad kahe- harvem ühekojalised madalamad puud või põõsad. Lehed enamasti okkakujulised, harvem soomuse-kujulised ja kinnituvad võrsele 3 kaupa männasjalt või vastakuti. Noorusvormidel on lehed enamasti okkakujulised, vanadel taimedel tihti soomusekujulised või nii soomuse- kui okkakujulised
annaabi.ee 
