Tüvevähk (74) Tüvel augud. Kahjustused mehaanilselt tekitatud nt traktoriga. 19. Tüvepõletik (lk19) Nagu eelmine, või koorepõletik välja raiuda ja kinni katta. Osa peal välja kata, tüvel ravida. 20. Koorepõletik (lk75) välja raiuda ja kinni katta. Oksa peal ära lõigata kui saab, tüvel ravida. Jälgida, kas on õunapuu või õun kirjutatud küsimusse. Nt õunavõrgendikoi kahjustab puud, õunamähkur aga õuna ennast. 21. Kott-tõbi (lk76) Ploomipuudel. Pikk, kortsus, kõva ilma kivita ploom. Korralised pritsimised (I, II III skeemid pritsimiseks). Kahjurid 1. Lehetäid (lk 80) Valmik muna (täi) Valmik muna vastne nukk (kärbes) Pistmis-imemissuistega täi. Vaegmoondega putukad. Mehaaniline tõrje laiaks litsauda, tõmmata võrse otsast ära. Läbipaistev, tagumik uppis, nina maas. 2. Kiduuss (lk83) ise teda ei näe aga näeb moodustusi juurtel. Külvikord
Põhiliseks puuduseks on suur külmaõrnus, ploomipuud tikuvad Eestis külmematel talvedel kergelt hävinema. Juurevõsude rohke teke võib käia nii puuduste kui ka väärtuste alla, olenevalt kasvataja eesmärkidest. Taime ehitus Ploomipuu võra on munaja või pikliku kujuga ning ploomipuu on 6-12 meetri kõrgune (Eestis 4-6 m). Võib kasvada ka põõsana. Viljapuude juurestiku põhiosa paikned 20- 60 cm sügavusel mullas, kuid püstjuured võivad tungida sügavale pinnasesse (ploomipuudel kuni 4 meetrit). Laiuti ületab juurestiku läbimõõt 1,5- 2 korda võra läbimõõdu. Ploom on omajuurne puu, võib tekkida palju juurevõsusid. Noored võrsed on punakaspruunid või rohekaskollased, pungad munajaskoonilised, pruunid, kattesoomused viltjad. Vanemate okste koor on hallikaspruun, oranžide lõvedega, tüve koor on lõhenenud. Ploomipuude lehed on elliptilised või äraspidimunajad, 4-10 cm pikad ja 2- 2,5 cm laiad. Lehed on tömbid või teravikuga tipul
Nt.põõsaste pügamine kutsub ka esile paljude uinuvate pungade kunstliku ärkamise. *Vesivõsud- vanemate puude tüvede või okste küljes uinuvaist pungadest tekkinud harusid nimetatakse vesivõsudeks. Nad kasvavad kiirest ja kannavad harilikest suuremaid lehti. *Normaalselt tekib lehe kaenlas ainult üks kaenlapung , erandlikult võib neid esineda ka rohkem nt kuslapuul on neid kolm. Neid nimetetakse seriaalseteks pungadeks. Asetsevad need aga kõrvuti , nagu ploomipuudel siis nimetatakse neid kollateraalseiks . Külgvõsuks areneb neist kõige suurem pung, mis on seriaalseist kõige alumisem, kollateraalseist aga keskmine. Teised jäävad harilikult uinuvaks. Punga arenemisel oksaks võime eraldada kaht juhtu. *Pikkvõrse-Punga telg pikeneb jõudsasti , tekib oks mille lehed asetsevad üksteisest eemal. Ühest sõlmest , st lehe kinnituskohast, teise sõlmeni on lehtedeta osa ,sõlmevahe e varrelüli ,pikem. Eriti pikad sõlmevahed lineaanidel
annaabi.ee 
