vajutatakse kompressomeetri kummiotsak küünlaavasse Pööratakse väntvõlli käivitiga, kuni manomeetri osuti jääb paigale Kirjutanud näidu üles, manomeeter nullitakse Rõhu piirväärtused Bensiinimootoritel 1,2 MPa ? Diiselmootoritel 2,1 MPa ? Eri silindrite andmed ei tohi erineda Bensiinimootoritel üle 0,1 MPa Diiselmootoritel üle 0,2 MPa Madala kompressiooni põhjused Ebatihedad klapid Vigane plokikaanetihend Katkised või kinnijäänud kolvirõngad Silindri vigastused NB! Kui madala kompressiooni põhjuseks on kolvigrupp, siis pärast õli silindrisse valamist rõhk tõuseb Klappide tiheduse kontrollimine Pöörata väntvõlli, kuni kolb jõuab survetakti ülemisse surnud seisu Väntvõlli pöördumise vältimiseks lülitatakse käik sisse ja tõmmatakse käsipidur peale Suruõhu rõhk peab olema 0,2...0,3 MPa Õhk juhtida silindrisse küünlaava kaudu
Sellisel juhul nimetatakse põlemist detonatsiooniliseks, sest otsene detontsioonilaine, milles kulgevad erilised keemilised reaktsioonid, puudub. Detoneerivast mootorist kostab metalset kloppimist, võimsus langeb ja summutist väljub musta suitsu. Et kütus ei põle täielikult, suureneb kütusekulu. Detonatsiooni peamine oht seisneb järskudes rõhu ja temperatuuri tõusudes. Kestva detonatsiooni tagajärjel põlevad läbi kolvid ja süüteküünalde elektroodid, rikneb plokikaanetihend, halvemal juhul laguneb kepsulaager ja deformeeruvad väntmehhanismi detailid. Detoneeriva mootori indikaatordiagramm on joonisel . Diagrammilt selgub, et hetkelised rohu tõusud tekivad pärast põlemise algust ja ei suurenda tema pindala, küll aga on rõhud normaalsest kõrgemad. 12 Detonatsiooni all ei tule mõista enneaegset hõõgsüüdet, mida põhjustavad kuumad
vahetatavate hülssidega; h) sõltuvalt ploki konstruktiivsest kujust, mille tingivad silindrite asetused (näiteks: tähtmootori plokk). 12. Plokikaane tehniline iseloomustus ja valmistamise materjalid Mootori silindrit katab silindripea. Mitme silindri ühist peade komplekti nim. plokikaaneks.Plokikaas valmistakse üldjuhul AL-sulamist.On olemas õhk- ja vedelikjahutusega mootorite plokikaaned. Üldjuhul asub mootoriploki ja plokikaane vahel plokikaanetihend. Plokikaanetihend valmistatakse kuumuskindlast ja survele vastupidavast materjalist: teras-vaskasbestist. Tihendi silindriääred kaetakse metall- ja õli ning jahutusvedeliku kanalite ääred sünteetilisest kummist äärisega. Plokikaane ülesandeks on tagada: a) põlemiskambri, jahutusvedeliku- ja õlikanalite ning muude avasuste hermeetilisus;b) ülekanda indikaatorrõhu reaktiivkomponenti (pi.max = 200 bar);c) tagada gaasijaotusmehhanismi töö ja vajadusel
_ kus rc1, rc2, rc3 [] surveaste, Vc1, Vc2, Vc3 [cm3] _ põlemiskambri ruumala, Vd [cm3] -töömaht. Ehk antud juhul plokikaane tihendi valikuga on võimalik muuta surveastet 1,05 ühikut. Kuna jõuallikas on mõeldud tänavasõidu autole siis surveaste üle 12:1 ei ole soovitatav, seega valituks osutus Cosworthi 1,1mm paksune plokikaanetihend. Cosworthi paksema tihendi kasuks tuli ka 90mm ehk varuga silindri avad. Nimelt iga mootoriplokk on erinev ning antud juhul tekkis originaaltihendiga probleem, kus ta serv ulatus üle silindri ava, ehk oli oht, et kolb puutub kokku plokikaane tihendiga. Tingitud on ta sellest, et juba tehasest ei ole kõik silindrihülsid ideaalselt tsentreeritud. 2.3. Gaasijaotus mehhanism Saavutamaks suuremat täiteastet on järgmine samm optimeerimaks gaasijaotusmehhanismi uute
annaabi.ee 
