Õlivärvid kuivavad pikkamööda, on maalimise juures suhteliselt kerge parandusi teha. Pigment: Pigmendi hulgaga saab mõjutada värvi läiget, värvikile püsivust, nakkumist aluspinnaga ja veeauru läbilaskvust. Pigmentide esmaseks ülesandeks on värvitava pinna kaunistamine ja katmine ehk värvuse ja kattevõime, samuti värvikile tugevus, UV- kiirgus, kemikaali- ja korrusioonikindluse tagamine. Mõningad pigmendid: Kriit, kips, titaanvalge, kollane ooker, pliipunane, ultramariin, malahhiit, mustad pigmendid. Sideained: Sideaine on aine, mis liidab kaks või enam materjali kokku. Jaguneb mineraalseks ehk ehitussideained (lubi, kips, savi, tsement) ja orgaanilised (bituumen, tõrv,vaik,liim,värnits) Sideained jagunevad: Mineraalsideained: Aine, Mis muudab vee või tainataolise oleku kivi taoliseks. Õhksideaine: Sideaine, mis kivistub ainult õhus ja kaotab oma tugevuse õhuniiskuse käes (lubi, kips, savi) Hüdraulisedsideained: Hüdraulised e
hakati pigmenti Saksamaal tootma. Pigmenti valmistatakse kaadmiumi sooladest sadestamisel sulfiididega. Olenevalt sadestamistingimustest, on võimalik saada kollast kuni kollakas-oranzi värvi. Pigmendil on väga head katte- ja värvumisomadused, samuti on ta valguse, hapete ja leeliste suhtes püsiv. Kaadmiumkollast kasutatakse õlivärvides, akvarellvärvides, raamatu- ja seinakunstis. Kui kaadiumkollast segada ultramariiniga saadakse roheline, pliivalgega segades brilliantkollane värv. Pliipunane (pliimenning) (punane pigment) Pliipunane on pliioksiid (Pb3O4). Pliipunane on mikroskoopiliselt peenikesed, oranzi värvi osakesed. Pigment on tuntud juba alates antiigist ja kasutusel ka tänapäeval. Pigmenti valmistatakse pliivalgest või pliikollasest oksüdeerides 480 0C juures. Esmakordselt toodeti menningit tööstuslikult 1687 a Saksamaal. Pliipunasel pole pigmendina head püsivust. Valguse käes muutub ta aja jooksul pruuni kuni musta PbO 2-ni. Pigment ei sobi kokku
olevat selle põhi instinktiks, mis viib meid tagasi meie kaugete esivanemate koopajooniste juurde. Paljude sajandite jooksul oli valitsevaks üldine arvamus, nagu oleksid vanad kreeklased eelistanud dekoratiivses viimistluses valget, on väärarvamus, mis põhines kreeka valgeksluitunud templivaremete vaatlusel. Tegelikult olid paljud kreeka ehitised mitmevärvilised ja kaunistatud muistsele Egiptusele sarnase pigmentide värviskaalaga kuid paljude lisanditega, millest enimkasutatavad olid pliipunane ja pliivalge. Samuti olid esindatud kirkad kollased, sinised ja rohelised ja kuld. Kujundajad andsid meelsasti pindadele toonivarjundeid, kasutades mitmesuguseid määrduvvalgeid ja kahvatuid, kividele omaseid värvitoone. Viisteis tuhat aastat pärast seds kui koopamaalide loojad töötasid lihtsate , ilma eelneva kogemuseta saadud värvidega, on nüüdisajal meie käsutuses tohutu hulk nii looduslikke ning sünteetilisi pigmente ja värve ja arvutult keerulisi kujundustehnikaid.
Paljude sajandite jooksul oli valitsevaks üldine arvamus, nagu oleksid vanad kreeklased eelistanud dekoratiivses viimistluses valget, on väärarvamus, mis põhines kreeka valgeksluitunud templivaremete vaatlusel. Tegelikult olid paljud kreeka ehitised mitmevärvilised ja kaunistatud muistsele Egiptusele sarnase pigmentide värviskaalaga kuid paljude lisanditega, millest enimkasutatavad olid pliipunane ja pliivalge. Samuti olid esindatud kirkad kollased, sinised ja rohelised ja kuld. Seda mitte ainult seinavärvides ja freskodes, vaid ka arhitektuuridetailidel. Rooma palett erines Vana-Kreeka omast peente kollaste, roheliste, kahvatulillade ja sinakashallide rõhutamisega. Keskajal, Lääne-Rooma riigi langusega koondusid pigmentide valmistamise "saladused" koloristide gildi kontrolli alla. Saavutati väga häid tulemusi ja värvi kasutamine dekoratiivkunstis muutus väga peenemaitseliseks
dispergeeritud e hajutatud polümeer (nt polüvinüülatsetaat e PVA, akrülaat, eelnimetatute baasil moodustatud koopolümeer jne). Pigmendid on vajalikud värvitoonide kujundamisel. Värvilised pigmendid jagunevad anorgaanilisteks ja orgaanilisteks. Mineraalse päritoluga anorgaaniliste pigmentide toonid võivad, tingituna keemilise ehituse eripärast, üksteisest suuresti erineda. Kriit, kips, titaanvalge, kollane ooker, kaadmiumkollane, pliipunane, ultramariin, preisisinine, malahhiit, umbra, lambitahm on vaid mõningad suurest hulgast pigmentidest. Veel ühed väga olulised osad värvides on sideained. Sideained on pigmente ja maalimisaluseid siduv mittelenduv osa, sideaine hoiab värvis pigmendi osakesi koos. Sideaine moodustab kelme, mis kinnitub alusele. Sideaineteks on õlid, vahad, vaigud, valgud(proteiinid) ning süsivesikud(sahhariidid). 7 Kasutatud kirjandus : http://www
VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON Paljude sajandite jooksul oli valitsevaks üldine arvamus, nagu oleksid vanad kreeklased eelistanud dekoratiivses viimistluses valget, on väärarvamus, mis põhines kreeka valgeksluitunud templivaremete vaatlusel. Tegelikult olid paljud kreeka ehitised mitmevärvilised ja kaunistatud muistsele Egiptusele sarnase pigmentide värviskaalaga kuid paljude lisanditega, millest enimkasutatavad olid pliipunane ja pliivalge. Samuti olid esindatud kirkad kollased, sinised ja rohelised ja kuld. Seda mitte ainult seinavärvides ja freskodes, vaid ka arhitektuuridetailidel. Rooma palett erines Vana-Kreeka omast peente kollaste, roheliste, kahvatulillade ja sinakashallide rõhutamisega. Keskajal, Lääne-Rooma riigi langusega koondusid pigmentide valmistamise "saladused" koloristide gildi kontrolli alla. Saavutati väga häid tulemusi ja värvi kasutamine dekoratiivkunstis muutus väga peenemaitseliseks
annaabi.ee 
