suuremaks probleemiks on kindlasti ka teede ja tänavate olukord. Oluliselt koormavam on tänavatele, kui seal sõidab päevas saja auto asemel tuhat. Ka nende tagajärgede eest peab vastutama riik ning tegema pidevaid investeeringuid teedeehitusse. Neid probleeme autodega Tallinna keskklinnas on veel palju, kuid leian, et need on kindlasti märkimist väärt. Selleks, et piirata saastatust igal pool, on valitsus seadnud üle Eesti kütusele aktsiisimäärad (näiteks nii pliivaba kui ka pliibensiini korral on aktsiisimääraks 422,77 eurot 1000 liitri kohta, diislikütusel 392.92 eurot 1000 liitri kohta) . Kütuseks loetakse mootorikütust ja kütteõli (pliivaba bensiin, pliibensiin, lennukibensiin, petrooleum, diislikütus, eriotstarbeline diislikütus, kerge kütteõli, raske kütteõli, põlevkivikütteõli, vedelgaas), tahkekütuseid (kivisüsi, pruunsüsi ja koks), kütusesarnast toodet ja biokütust.
tagajärjel. Puitu põletatakse, et saada sütt toidutegemiseks, see paiskab õhku süsihappegaasi, mis on mürgine saasteaine atmosfääris. Kehva energiavarustuse tõttu peavad majapidamised kasutama generaatorites kütust ja diislit, et ennast elektriga varustada, mis paiskab õhku samuti co2-te. Kuna inimeste arv järjest kasvab kasutatakse ka järjest enam transpordivahendeid, mille tulemusel õhu kvaliteet linnades järjest langeb. Paljudes riikides kasutatakse ikka veel pliibensiini ning sõidukite heitgaaside koguste kontroll olematu. Toidu valmistamiseks kasutatakse sütt, kuid puudub vajalik ventilatsioon, mis põhjustab siseruumides saastatust. Veesaaste Üks suurimaid põhjusi, miks vesi on reostunud on teiste riikide prügi ladustamine Aafrikas. Seda tuuakse Ameerika Ühendriikidest, Euroopa Liidust ja Jaapanist. Aafrika riikidele makstakse selle eest, et nad prügi vastu võtaks, kuid nad ei oska seda korralikult käidelda,
Päikesevalguses toimuvad nende ainetea fotokeemilised reaktsioonid, mille tulemuseks on osooni ja teiste sekundaarsete ainete, üldnimetusega fotokeemilise sudu tekkimine. Ehkki osoon on atmosfääri ülakihtides oluline ultravioleetkiirguse tõkestaja, kahjustab osooni ülemäärne kontsentratsioon maapinna lähedal taimede kudesid, muutes neid hapraks, ning on toksiline ka loomadele. Toksilised metallid. Pliibensiini ehk etüleeritud bensiini kasutamisel, metallide kaevandamisel ja sulatamisel ning teiste tööstuslike tegevuste käigus pihkub atmosfääri suures koguses pliid, tsinke ja teisi metalle. Nende metallide ühendid on otseselt mürgised nii taimedele kui loomadele ning võivad inimestele, eriti lastele, tekitada püsivaid kahjustusi, sealhulgas ajukahjustusi, ja põhjustada vähki. Toksiliste
Peale joogi- ja tehnoloogilise vee on maksustatud ka kaevandus- ja karjääri- ning jahutusvesi. Kalapüügiõiguse tasu - Kalapüügiõiguse tasu makstakse õiguse eest püüda veekogudest kalu või korjata veetaimi. Kalapüügiõiguse tasu arvestamine on erinev olenevalt kalapüügiliigist (kutseline kalapüük, eripüük, harrastuspüük). • Kasvava metsa raieõiguse tasu • Jahipiirkonna kasutusõiguse tasu • Kütuseaktsiis - Kütuseaktsiisiga maksustatakse pliivaba- ja pliibensiini, lennukibensiini, diislikütust, eriotstarbelist diislikütust, vedelgaasi, metaani, petrooleumi, kerget kütteõli, rasket kütteõli, kivisütt, pruunsütt ja koksi. • Elektriaktsiis • Raskeveokimaks - Raskeveokimaksuga maksustatakse liiklusregistris registreeritud, veoste vedamiseks ette nähtud vähemalt 12- tonniseid veoautosid ja veoautost ning vähemalt ühest haagisest koosnevaid vähemalt 12 – tonniseid autoronge
annaabi.ee 
