Kui me nüüd mõõdame kõverjoonelist kaugust sirkli sammudega, siis kõik sammud on sirglõigud. Korrutades sirglõigu pikkuse sammude arvuga, saamegi kauguse meetrites. KÕVERJOONELISE KAUGUSE MÕÕTMINE PABERI ABIL Kõverjoonelisi kaugusi saab mõõta ka pabeririba abil. Selleks märkige pliiatsiga paberile alguspunkt ja pange see kaardil mõõdetava alguspunktiga kohakuti nii, et paberiserv järgib teekonna esimest osa. Kui tee pöörab, hoidke paberit pliiatsiotsaga kaardil ja pöörake ettevaatlikult, kuni paberiserv on ühel joonel teekonna järgmise osaga. Jätkake samas vaimus, kuni olete jõudnud teekonna lõpp-punkti. Seejärel mõõtke skaala abil kaugus esimese ja viimase pliiatsimärke vahel samamoodi nagu sirgjoonelise kauguse puhul. KÕVERJOONELISE KAUGUSE MÕÕTMINE KURVIMEETRIGA Marsruudi pikkuse määramiseks kaardi järgi kasutatakse spetsiaalset mõõteriista, kurvimeetrit. Kurvimeetreid on kahte tüüpi. 1
Seejärel laseb õpetaja joonestada ka sirgeid jooni. Õpilased märkavad, et need jooned ei ole päris sirged. Sirget joont ei ole lihtne joonistada. Sirgete joonte joonestamiseks kasutatakse joonlauda. Õpetaja näitab tahvlil, kuidas sirgeid jooni joonestada. Nüüd proo- vivad õpilased joonestada sirgeid jooni ka paberile. Nüüd tutvutakse mõistetega punkt ja sirglõik. Puudutades tahvlit kriidiga, tekib tahvlile punkt. Punkt tekib ka siis, kui puudutada paberit pliiatsiotsaga või torgata nõelaga pabe- rilehte auk. Punkte märgitakse väikese täpi, risti või pisikese ringina: • ° Punkte tähistatakse suurtähtedega: • A; B; ° K Neid punkte loetakse järgmiselt: punkt A, punkt B ja punkt K. Nüüd joonestatakse lõike, ühendades kaks punkti sirge joonega. 12 Hulknurgad Tööraamat lk 16 ja 17 Laste tähelepanu juhitakse sellele, et kolmnurkade küljed on samu- ti sirglõigud. Kolmnurgal on kolm külge. Näidatakse ja loendatakse hulknurkade nurki
Aga ühe pidi härra Vihalepale ometi jätma: oma hüüdnime oli ta vististi õigusega teeninud ja sellepärast pani ta seda vaevalt pahaks. Tema oli häbematu kõva usumees ja jumalasõna oli tema silmis see igavene ja muutumatu varandus, millest ei tohi pudeneda ega mureneda vähematki raasukest. Raidkujuna, silmad pilukil, istus ta ülal kateedril, pliiats püsti peos, kui laskis jutustada piiblilugu või võristada piiblisalme, aga iga natukese aja tagant pidi ta pliiatsiotsaga kateedrile koputama ja vaikse, ebaloomulikult õrna, peaaegu naiseliku häälega ütlema: ,,Pidage! Veel kord! Te jätsite seal ühe ,,ja" vahelt ära." Ja õpilane hakkas uuesti otsast peale. Kuid varsti järgnes uus pliiatsi koputus ja õrn hääl ütles: ,,Raamatus seisab selle koha peal: ja see sündis, et... Sellepärast veel kord see koht." Jõudis vastaja ka selle vea parandada, siis tabas teda varsti uus häda, sest ,,paavst" ütles talle varsti maheda häälega: