liigisisese ja liikidevahelise hübridiseerumise tuvastamiseks. Fülogeneetilistest uuringutest nähtub, et iga heteroploid omab mingit osa või kogu geneetilist materjali, mis on pärit kahelt või enamalt eellaselt (Moon et al. 2000, 2002; Craven et al. 2001a). Seda, mis juhtub hübriidse genoomi suurusega sügootses meioosis, näitab ühe viljakeha eosproovi (sisuliselt F1) DNA-sisalduse analüüs. Meie poolt tehtud uuringud näitasid, et Pleurotus, Lentinula, Phellinus ja Cystoderma liikide eosproovides võib esineda kahesuguse genoomi suurusega aneuploidseid või heteroploidseid eospopulatsioone (Kullman, 2000, 2002b, Kullman et al., 2005b, Irja Saare ja Margus Pedaste avaldamata materjalid). 86 Seentel on liikidevahelise hübriidi vormiks kaksiktuum (dikaarüon), kus tuumad pärinevad eri liikidesse kuulunud vanematelt (Schardl & Craven, 2003)
. -- . (Amanita phal-loides) -- (Amanita verna) (Amanita virosa). . , . (Amanita panlherina). . 10--15 % . , . - (Amanita gemmata) (Amanita porphyria). , , . , . , . . , , , , . . , , . , , . , . (Harilik kivipuravik) Boletus edulis (Austerservik) Pleurotus ostreatus (Limanutt) Hygrophorus marzuolus 6 - (Safransirmik) Macrolepiota rhacodes - (Suur sirmik) Macrolepiota procera (Hiidmuna) Langermannia gigantea (Hobuheinik) Tricholoma equestre (Kitsemampel) Rozites capemtus (Mets-sampinjon) Agaricus silvaticus (Harilik kukeseen) Cantharclhis cibarius (Lehter-kukeseen) Cantharellus tubaeformis
Küüslauk-nööbik Marasmius scorodonius Prk Baeospora Sgk Mycenaceae Kleepuv mütsik Mycena epipterygia Kännumütsik Mycena galericulata Verimütsik Mycena haematopus Harilik mütsik Mycene vulgaris Sgk Pleurotaceae Kopsservik Pleurotus pulmonarius Sgk Pluteaceae Kollakaspruun kärbseseen Amanita fulva Pruun kärbseseen Amanita porphyria Roosa kärbseseen Amanita rubescens - Amanita submembranacea Rõngata kärbseseen Amanita vaginata Valge kärbseseen Amanita virosa Kahevärviline kärbseseen Amanita
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Puiduseened Austerservikud Marit Kadopa G2L Tallinn 2009 Sissejuhatus Austerservikud (Pleurotus ostreatus) kasvavad parasniisketes metsades üle maailma, enamasti langenud puudel. Aasias on seda seent toiduks kasvatatud kaua ja viimasel ajal kasvatatakse teda kommertslikult paljudes maades. Meetod, mille abil seened kasvama pannakse, sarnaneb looduslikule. Lehtpuu kändudesse puuritakse augud, millesse asetatakse kork seeneniidistikuga. Lisaks võivad need seened kasvada suurtes pudelites, plastikkorvides, augustatud
Fungal Genetics and Biology 23: 139-149. Kullman, B. 2000. Application of flow cytometry for measurement of nuclear DNA content in fungi. Folia Cryptogamica Estonica 36: 31- 46. Kullman, B. 2002. Nuclear DNA content, life cycle and ploidy in two Neottiella species (Pezizales, Ascomycetes). Persoonia 18: 000-000. Larraya, L.M., Pérez, G., Peòas, M.M., Baars, J.J.P., Mikosch, T.S.P., Pisabarro, A.G. & Ramírez, L. 1999. Molecular karyotype of white rot fungus Pleurotus ostreatus. Applied and Environmental Microbiology 65: 3413-3417. Mikelsaar, R.H. 2000. Mitokondrite päritolu ja adapatsioon. Schola Biotheoretica 26: 56-58. Nara, T., Hashimoto, T. & Aoki, T. 2000. Evolutionary implications of the mosaic pyrimidine-biosynthetic pathway in eukaryotes. Gene 257: 209-222. Nargang, F.E., Bell, J.B., Stohl, L.L. & Lambowitz, A.M. 1984. The DNA sequence and genetic organization of a Neurospora
annaabi.ee 
