25.veebruaril 1958 abiellus ta filminitleja Paulette Goddardiga.See oli tema kolmas abielu.Enne seda oli ta abiellunud kaks korda Ilsa Jeanne Zambouiga. Ta suri 25.septembril 1970 Locarnos. Looming. 1929 aastal ilmunud romaaniga "Lnerindel muutuseta" sai ta kuulsaks peaaegu le. Seda romaani tlgiti umbes viiekmnesse keelde ning 1930 vndati sellest ka film. 1931 ilmus tema teine romaan "Tagasitee".Aastal 1933 lasid natsionaalsotsialistid tema teosed nende sjavastasuse tttu avalikult pletada ning temalt veti ka Saksa kodakondsus. 1945 ilmus romaan "Arc de Triomphe".Ka sellest vndati 1948.aastal film. 1971 ilmus postuumselt tema viimane romaan "Varjud paradiisis".(aasta prast tema surma) Remarque ongi saanud kuulsaks peamiselt romaanikirjanikuna,ehhki ta kirjutas nooruses ka esseid ja lhijutte ning nidendi "Lpp-peatus".
korda Ilsa Jeanne Zambouiga. Erich Maria Remarque suri 25. septembril 1970. aastal Locarnos. Erich Maria Remarque sai oma 1929. aastal ilmunud romaaniga "Lnerindel muutuseta" kuulsaks peaaegu le. Tema romaan tlgiti umbes viiekmnesse keelde ning juba 1930. aastal vndati selle phjal ka film. Filmi reissriks oli Lewis Milestone. Aastal 1931 ilmus tema teine romaan "Tagasitee". Aastal 1933 lasksid natsionaalsotsialistid Erich Maria Remarque teosed nende sjavastasuse tttu avalikult pletada ning temalt veti ra Saksa kodakondsus. Aastal 1945 ilmus esialgu ingliskeelses tlkes romaan "Arc de Triomphe". Ka selle romaani phjal vntas Lewis Milestone 1946. aastal filmi. Filmis tegid kaasa Ingrid Bergman ja Charles Boyer. Tema viimane romaan "Varjud paradiisis" ilmus aasta hiljem postuumselt. 2.)Teose pealkiri "Triumfikaar". Zanr:Armastus romaan. 3.)Tegelased: Ravic- saksa pagulane Joan Madou- nitlejanna ja Ravici armastatu Morozov- Ravici sber
Teisel pool Tambet oma sulastega. Nad vaidlesid, et kas Maanus oli Jaanuse juures vi ei. Tambet tles, et kuidas ta sai siin olla, mina pole kedagi ninud. Siis hakkas kubjas Jaanust kahtlustama. Jaanus vastas eitavalt. Siis sai ka Tambet teada lossihrra surmast, kuna kubjas hvardas uue hrraga. Jaanus lasi enda sulastel kupja vlja visata. Kubjas lks ning valetas Oodole, et teda peksti ja Maanust ei antud ktte. Selle peale sai Oodo vihaseks ja lubas Jaanuse maja maha pletada. Metsa talus arutati, mida Maanusega peale hakata. Jrsku kostis uest vali paugutamine. Tambet kskis Jaanusel Maanus ra peita ja ise lks vaatama mis vljas toimub. Kui Jaanus ue lks ngi ta Tambetit maas pikali ja Oodot ja teisi salgas olevaid mehi. Ta kutsus sulased endale appi. Jaanus kutsus Oodo vitlema. Nad leppisid kokku, et kui Jaanus sureb, siis vib Oodo teha ta kehaga mida tahab, aga Tambet peab ellu jma. Oodo alustas vga kiiresti ja selleprast ta lpu poole ra vsiski
palju seda liighku on vaja anda - Kolde Liighutegur (alfa)K Kolde liighutegur - tegelikult koldesse antav Vteg.(jagatud)V0 , sltub pletatava ktuse liigist ja selle ktuse struktuurist on ta tahke ktus. Ta sltub ktuse jahvatuspeensusest(mida peenem seda parem), veel sltub ta kolde plemis reziimist ja plemisprotsessi viisist(kuidas pletatakse) ja veel katla kolde konstruktsioonist. Tema vrtus kolde(alfa) vib muutuda 1,01..1,5 alfa minimaal vrtused vastavad gaasktuse plemisel. Gaasi vib pletada isegi 1,03-1,05 Masuudi puhul on 1,08-1,1 . Tahkete ktuste tolmpletamisel on ta juba veel suurem 1,15 - 1,2 , kuni 1,5 vib ta ulatuda RESTKOLLETES ( kus pletatakse tahkeid ktuse osakesi). Katla arvutus normides on ra toodud soovitused (alfa) valiku kohta , olenevad konstruktsioonist, liigist, plemisviisist. Liighutegur (alfa) gaasi liikumise suunas suureneb pidevalt, suureneb selleprast et erinevates katla gaasi kikude tsoonides imetakse lbi ebatiheduste nn. VRHKU.
annaabi.ee 
