Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"plekkplaat" - 3 õppematerjali

Taluelu - 19-20 sajand
5
docx

Taluelu - 19-20 sajand

Leiba ei tohtinud kasta palja peaga, et juukseid sisse ei satuks. Selleks et tainas kätele kinni ei jääks, raputati peale jahu ja pandi mõhele kaas peale. Ahju kütmiseks kasutati kuusehalgusi, mis põlesid kiiresti. Leivad pandi ahju leivalabidaga- pika varrega puulabideas. Enne seda pidi ahjupõranda puhtaks tegema ja kuumust kontrollima. Kui oli vajalik kuumus olemas, pidi käed veega märjaks tegema, et taignatükist labidale pätsikest vormida. Kui pätisd olid ahjus, pandi plekkplaat ukse ette. Reheahjuks küpsesid leivad kaks kuni kaks ja pool tundi. Küpsust kontrolliti leiva põhjale koputamisega. Ahjust välja võetud leivad pandi mõhe kaanele või lauale, niisutati pealt ja kaeti riidega kinni. Leiba peeti pühaks, seda ei tohtinud maha pilduda ega leivaraasule peale astuda. Pätsi ei tohtinud panna lauale lõigatud ots ukse pool. Õhtul ei lõigatud uut leiba lahti. Võõrale leiba andes, lõigati leival otsad ära

Ajalugu → Ajalugu
18 allalaadimist
Rukkileib
13
doc

Rukkileib

jahutati ahju selle külgedele ja põrandale märja vihaga vett pritsides. Kui ahju visatud jahu 6 põles pikkamööda, oli ahi parajalt kuum. Nüüd kasteti käed veega märjaks, tõsteti paras tainatükk puust leivalabidale ja hakati pätsi voolima. Leivapäts tehti veega siledaks, peale vajutati rist, viiskand või peremärk ja lükati labida abil ahju. Kui kõik pätsid olid ahjus, pandi plekkplaat ukse ette. Vanemal ajal suleti leivaahi ka paeplaadiga, servad topiti savi, märja tuha või nartsuga kinni. Saardes olevat ahjusuu koguni tellistega kinni müüritud. Leivanõusse jäänud riismed koguti kaapekakuks, mis ahjusuule küpsema pandi. Emad tegid alati lastele nende meeleheaks väikesi pätsikesi (Moora, 1991; Vunk, 1993). Suvel ja sügisel asetati puhtaid kapsalehti leivapätsidele alla. Selliselt ahju pandud leivad küpsesid alt pruuniks ja olid väga maitsvad

Inimeseõpetus → Inimese toitumisõpetus
51 allalaadimist
Leiva ajalugu
15
docx

Leiva ajalugu

leiba ahju panna. Vajaduse korral jahutati ahju selle külgedele ja põrandale märja vihaga vett pritsides. Kui ahju visatud jahu põles pikkamööda, oli ahi parajalt kuum. Nüüd kasteti käed veega märjaks, tõsteti paras tainatükk puust leivalabidale ja hakati pätsi voolima. Leivapäts tehti veega siledaks, peale vajutati rist, viiskand või peremärk ja lükati labida abil ahju. Leibade silumine enne ahjupanekut Kui kõik pätsid olid ahjus, pandi plekkplaat ukse ette. Vanemal ajal suleti leivaahi ka paeplaadiga, servad topiti savi, märja tuha või nartsuga kinni. Saardes olevat ahjusuu koguni tellistega kinni müüritud. Leivanõusse jäänud riismed koguti kaapekakuks, mis ahjusuule küpsema pandi. Emad tegid alati lastele nende meeleheaks väikesi pätsikesi. (Moora, 1991; Vunk, 1993). Vormiti ümmargused või piklikud leivapätsid, siluti ning lükati leivalabidaga 1,5-2 tunniks ahju küpsema. Suvel ja sügisel asetati

Ajalugu → Ajalugu
80 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun