“Napoleoni koodeksi”. Napoleon I Bonaparte asus ümber korraldama sõjaväge. Nüüdsest said sõjaväelased parema relvastuse ja väljaõppe. Prantsusmaa oli muutunud suurriigiks sõjalises mõttes. Nüüd algas keisri vallutussõdade sari. Ta võitis 1805. aastal Vene-Austria- Prantsuse, 1806.-1807. aastatel Vene-Preisi-Prantsuse ja 1809. aastal Austria-Prantsuse sõja. Tema armee oli võidukas tänu keisri väejuhi talendile ja tema kuulsusrikaste marssalite plejaadile. Napoleon saavutas oma kuulsamad võidud lahingutes nagu Marengo, Ulm, Jena- Auerstedt, Friedland ja Wagram. Ta teadis, mida teha, et tema sõjavägi oleks võitmatu ja selle poole ta pürgis ja sai sellega hakkama. Ta ilmselt uskus ja teadis, et tema sõjavägi on piisavalt tugev, et võidelda Euroopas. Ilmselt ta ka teadis, et talle tekib tänu nendele sõdadele palju vaenlasi, mis ka juhtus. Austerlitzi lahing toimus 2. detsembril 1805 Austerlitzi linna juures. Prantslastel oli 75 000
mingit oma kaupa eksportida, mitte aga osta see kaup raha eest. Küsitav on selle kitsenduse paikapidavus. Siiski on suurema osa riikide puhul eksport ja import enam vähem tasakaalus. Maailmakaubanduses tervikuna aga katab suurima kaubandusdefitsiidiga riigi USA puudujäägi Jaapani ja teiste Kagu-Aasia riikide ning Saksamaa ekspordi ülejääk. Töö on ainus tootmistegur See kitsendus polnud omane ainult A. Smithile vaid ka tervele plejaadile tema järeltulijatele, kes uskusid tööväärtusteooria paikapidavusse. Selle teooria kohaselt autarkia seisundis asuvas riigis on kauba valmistamiseks kulutatud töö ainus tegur, mis määrab selle kauba hinna. Tänapäeva lugejale tundub see väide ilmse piiratusena, kuna on palju kaupu, mille hinnad on sarnased, kuid nende otsesel valmistamisel on tehtud erinev kogus tööd. Klassikalise koolkonna esindajatele aga ei olnud see hoopiski nii lihtne probleem, kuna nad ei
aastal kuulutas senat ta keisriks. Napoleon I Bonaparte asus ümber korraldama sõjaväge. Nüüdsest said sõjaväelased parema relvastuse ja väljaõppe. Prantsusmaa oli muutunud suurriigiks sõjalises mõttes. Nüüd algas keisri vallutussõdade sari. Ta võitis 1805. aastal Vene-Austria-Prantsuse, 1806.-1807. aastatel Vene-Preisi- Prantsuse ja 1809. aastal Austria-Prantsuse sõja. Tema armee oli võidukas tänu keisri väejuhitalendile ja tema kuulsusrikaste marssalite plejaadile. Napoleon saavutas oma kuulsamad võidud lahingutes nagu Marengo, Ulm, Austerlitz (mida keiser ise nimetas oma väejuhibiograafia päikeseks), Jena-Auerstedt, Friedland ja Wagram. Ta teadis, mida teha, et tema sõjavägi oleks võitmatu ja selle poole ta pürgis ja sai sellega hakkama. Ta ilmselt uskus ja teadis, et tema sõjavägi on piisavalt tugev, et võidelda Euroopas. Ilmselt ta ka teadis, et talle tekib tänu nendele
annaabi.ee 
