· Et hape ei söövitaks metalli, siis lisatakse happele inhibiitorit või kasutatakse rooste eemaldamiseks orgaanilisi happeid. · Katlakivi peamine koostisosa on CaCO3 ,pruuni värvusega katlakivi sisaldab raudoksiidi. · Riietelt eemaldatakse roosteplekke sidrunhappe, oksaalhappe v äädikhappega. · Rasvaplekkide kõrvaldamiseks töödeldakse materjali orgaaniliste lahustega (puhastatud bensiin), mis lahustab hästi rasvu ja õlisid. · Olmes kasutatakse desinfitseerija ja pleegitina vesinkiperoksiidi H2O2. See laguneb kergesti: H2O2=H2O + O · E tähistab eurostandardiga lubatud lisaaineid.E100E199 on värvained, mida toiduaine valmistamisel kasutatakse, E200E299 on säilitusained, mida lisatakse, et vältida toiduainete riknemist säilitamisel, antioksüdandid E300E399 takistavad oksüdatsiooni, E400... on emulgaatorid ja stabilisaatorid, mis soodustavad emulsioonide püsivust. · Sideaineks on looduslikud v sünteetilised kõrgmolekulaarsed ained
Reageerimisel vesinikuga moodustavad leelismetallid soola tüüpi ühendeid ja neid nimetatakse hüdriidideks. Leelismetallide reageerimisel veega eraldub vesinik ja moodustub vastava metalli hüdroksiid ehk leelis. Leekide värvused: Li - punane, Na kollane, K- kahvatulilla, Rb, punakas-lilla, Cs- sinine. NAATRIUM. Lisaks lampidele kasutatakse naatriumit ka katalüsaatorina. Na2O2 naatriumperoksiid on kollakasvalge värvusega tahke aine. Tugeva oksüdeerijana kasutatakse teda peamiselt pleegitina tekstiilitööstuses.reageerib hästi süsinikdioksiidiga, mille tagajärjel ühe saadusena eraldub hapnik. kasutatakse antud reaktsiooni õhu ümbertöötamisseadmetes CO2 sidumiseks ja O2 osaliseks taastamiseks. 2Na2O2 + 2CO2 = 2Na2CO3 + O2 Naatriumperoksiid reageerib veega kergesti andes leelise ja vesinikperoksiidi: Na2O2 + 2H2O = 2NaOH + H2O2
Nendel on tugevad aluselised omadused, sest veega reageerides moodustavad nad leeliseid. Na2O + H2O 2NaOH Argielus on aga rohkem praktilist väärtust mõnede leelismetallide peroksiididel ja hüperoksiididel. Need on leelismetallide oksiididest veelgi tugevamate aluseliste omadustega. Samal ajal on nad ka tugevad oksüdeerijad. 1) Na2O2 naatriumperoksiid Naatriumperoksiid on kollakasvalge värvusega tahke aine. Tugeva oksüdeerijana kasutatakse teda peamiselt pleegitina tekstiilitööstuses. Naatriumperoksiid reageerib hästi süsinikdioksiidiga, mille tagajärjel ühe saadusena eraldub hapnik. Seetõttu kasutatakse antud reaktsiooni õhu ümbertöötamisseadmetes CO2 sidumiseks ja O2 osaliseks taastamiseks. 2Na2O2 + 2CO2 2Na2CO3 + O2 Naatriumperoksiid reageerib veega kergesti andes leelise ja vesinikperoksiidi: Na2O2 + 2H2O 2NaOH + H2O2 2) KO2 kaaliumhüperoksiid ehk kaaliumsuperoksiid
vesiniku H2 või H (monovesinik) põlemine metallide lõikamine, keevitamine Ühendid: Tähtsamateks vesinikuühendeiks on vesi ja vesinikperoksiid. H2O2 vesinikperoksiid on värvustea või nõrgalt sinaka värvusega vedelik. Võrreldes vesinikperoksiidi molekuli konfiguratsiooni gaasi faasis ja kristalsena, ilmneb, et aatomite vahelised sidemepikkused erinevad vähe, kuid sidemetasapindade vaheline nurk on tunduvalt muutunud. Kasutatakse oksüdeerijana, pleegitina ja desinfitseerijana meditsiinis ja olems. Tööstuslikult kasutatakse seda epoksiidide, propeenoksiidi ja kaprolaktaani saamisel, mitmesuguste ravimite ja toidukomponentide saamisel. 2.Vesi Vesi (vesinikoksiid, divesinikoksiid H2O) Levinuim ja praktiliselt tähtsaim H ühend Veega kaetud u ¾ Maa pinnast; peale hüdrosfääri esineb atmosfääris,litosfääris, biosfääris Biol. protsessid mõeldamatud vee osavõtuta Looduslik vesi sisaldab alati lisandeid,
annaabi.ee 
