Töölisklass on väljas kogu ühiskonna eest. Vältimatu vajadus toota kasumit ja püsida konkurentsis. Max Weberi teooria- Toetas kapitalistlikku tootmisviisi. Põhimõteteks olid tööarmastus, kokkuhoidlikkus, ausus ning arvepidamise täpsus. Juhtmõtted: rikkuse kogumine, enesedistsipliin, ratsionaalsus. JÕUKUS. Valitsmea peaks üks kindel liider ja ametnikkonna mõjuvõimu tuleb piirata(plebistsitaarne demokraatia).Rahvas on aktiivne kodanikkond. 4. Heaoluühiskond- riigikorraldus, mis tungib majandusliku taastootmise ning jaotamise protsessidesse, parandamaks inimeste toimetulekuvõimalusi, kaitstes neid tururiskide eest ja leevendades elu bioloogilistest tsüklitest tingitud riske. Heaoluriik kannab ka sotsiaalseid ja majandust reguleerivaid ülesandeid. Riik sekkub aktiivselt majandusse. Tõuseb esile sotsiaalne õiglus. Iseloomustab sotsiaalpoliitika olulisus
Konfliktiteooria klassivõitlus vastavalt tootmisviisile ja omandisuhetele (nt kapitalistid ja proletariaat), nt Karl Marx "Kapital". Max Weberi teooria käsitlus kapitalismi vaimsetest eeldustest ("Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim", 1904), st arusaam, et protestantlikud väärtused sobivad hästi kokku turumajandusega. Weberi poliitiline sotsioloogia oli pessimistlikum: bürokraatia ja ratsionaliseerimise "raudpuurile" suudab konstruktiivne oponent olla vaid plebistsitaarne demokraatia (aktiivne kodanikkond pluss autoriteetne liider). Strukturaal-funktsionalistlik teooria oluline on ühiskonna kui terviku säilimine, selleks on vajalikud teatud struktuurid, milles iga indiviid täidab oma funktsiooni (nt Talcott Parsons). 3.tund - HEAOLURIIK JA HEAOLUÜHISKOND Heaoluriik on riigikorraldus, mis tungib majandusliku taastootmise ning jaotamise protsessidesse, et: 1) parandada inimeste toimetulekut; 2) kaitsta neid tururiskide eest; 3)
erakondade vastu, mis väljendus 1933. a. oktoobris muudetud Ps-e uutes normistikes. Riiklikkude võimude rakkimis Riigikogu osatähtsus vähenes suuresti. Kuigi riigikogu jäi nüüdki nelja-aastase ametikestusega kestvaks seadusandlusasutiseks, tehti tema istungjärkude korraldamine ja isegi liikmeskonna volituste kestus sõltuvaks kõrgemast haldusorganist. Selleks seati viieaastase ametikestusega, veto- ja dekreediõigusega varustatud, ainult kriminaalkohtulikult vastutav plebistsitaarne Riigivanem, kes vähemalt haldusaladel 12 suudaks kindlasti hoolitseda selle eest, et seadusandlustegevus ei oleks tema tööle tõkkeks ees ega seisaks vastuoksuses tema isiklikkude taotlustega. Nüüd oli ainult Riigivanem selleks, kes riigihalduse saatuse määras ning murranguid ja uusi suunitlusi otsustas.
annaabi.ee 
