§105 Riigikogul on õigus panna seaduseelnõu või muu riigielu küsimus rahvahääletusele. Referendum on sarnane mõiste (lad. k. referra populum rahvale küsimust otsustamiseks ette panema). Referendumiga tähistatakse pigem sellist rahvahääletust, mille korralduse otsustab parlament. Plebistsiit on (lad. k. plebis citum) põhimõtteliselt ka rahvahääletus (mittetehnilises tekstis sünonüüm), aga plebistsiidi korral otsustab korraldamise üle riigipea. Rahvahääletuse +/-: + Rahvahääletus legitimeerib demokraatiat/riigivõimu - Rahvahääletusel ei saa igasuguseid küsimusi küsida (võimalikke variante on järjest vähem, kuna saab olla vaid poolt või vastu) - Parlamendis lahenduse leidnud seaduseelnõu puhul saab teha kompromisse (arutleda, erinevaid
mingil põhjusel vastu võtta ei taha. Samasugune tähendus on referendumil siis, kui eelnõu saab referendumile panna Parlamendi vähemus. Harilikult on aga eelnõu referendumile paneku õigus siiski Parlamendi enamusel või riigipeal, sest referendumi korraldamine on väga kulukas. Kõrvuti mõistega referendum kasutatakse ka mõistet plebistsiit. Nende tähendus erinevates õiguskordades on erinev. Näiteks Brasiilias loetakse plebistsiidi tulemus kohustuslikuks, referendumi oma mitte. Eestis on referendumi vasteks rahvahääletus. Väga oluliseks on referendumi puhul referendumile pandava küsimuse esitamine. Referendumile pannakse küsimus, millele isik peab saama anda selgesõnalise vastuse jah või ei. Enamasti pannakse referendumile üksainus ühte küsimust reguleeriv eelnõu. Sellisel puhul on küsimuseks kas olete eelnõu poolt või vastu. Vahel on lubatud referendumile panna ka kaks sama küsimust
Referendumi all mõistetakse valijate poolt mingi riikliku või kohaliku elu küsimuse otsustamist. Eestis kasutatakse referendumile vastava legaalterminina rahvahääletust. Korralduslikult on referendum väga sarnane valimistega. Kandidaatide ülesseadmise asemel seatakse üles referendumiküsimus. Referendumi korraldusliku küljega tegelevad tavaliselt samad komisjonid, kes tegelevad valimiste korraldamisega. Vahel erist.referendumit ja plebistsiiti, näiteks Brasiilias loetakse plebistsiidi tulemus kohustuslikuks riigiorganitele, referendumi tulemust aga soovituslikuks. Nende terminite eristamine sõltub siiski konkreetse riigi õiguskorrast. Sageli loetakse neid mõisteid sünonüümideks, mida eristatakse stilistiliselt. Sellisel puhul käsitl. plebistsiiti referendumina, millel on riigi või selle osa jaoks saatust määrav tähendus. Referendumit kasutatakse kahel eesmärgil: üheks on olla vastukaaluks rahvast võimalikult võõrandunud arlamendile
annaabi.ee 
