partnerlussuhte tekkimiseni. Olulised on isiklikud seksuaalsed kogemused (eriti esimene kogemus!) ning hinnang neile. Positiivsed stimuleerivad, negatiivsed võivad tulevikus seksuaalreaktsioone pärssida (orgasmivõime või seksuaalsoovi puudumine vägistatud naistel). Keskmiselt tekib naistel soov seksuaalsuhte järele umbes 20.eluaasta paiku, mil ta hakkab aktiivselt seksi vastu huvi tundma ja seda nautima. Poistel võib esineda platoonilise ja erootilise tungi lahknevus (n: platooniliselt kiindunud oma klassi Pillesse aga erootilistes unenägudes esineb kaunis noor emakeeleõpetaja). Seemnepaisust vabanemine on noorukile nauding ja ta taotleb selle kogemuse kordumist. Siit ka noorte meeste aktiivne huvi seksi vastu. Millised on siis mehe ja naise erinevused? Naine mõtleb rääkides, alustab juttu enne oma seisukohtade täpset määramist. Mees räägib alles siis, kui on valmis mõelnud, mida öelda. Naine tahab oma tundeid väljendada ja teada ka teiste tundeid
Tema tegelaskujuga rõhutatakse individualismi ta ei oska Oneginile kuidagi läheneda ja autor keskendub pigem üksikisiku tunnetepuntrale. Siiski kaob see joon hiljem abielludes. Fantaasia- ja folkloorilembust näitab tema sügav usk kõigesse müstilisse ja maagilisse, ennustused ja ended lähevad talle korda. Keskaegsusest annab märku Tatjana unistus Oneginist viimane on tema jaoks nagu rüütel või prints valgel hobusel, kes teda südamest armastab (pigem küll platooniliselt) ja teda ülistab. Tatjana tunnete kirjeldamisel on kasutatud romatistlikult hiiglaslikku kogust looduskirjeldusi. Onegin ei ole üldsegi niivõrd unistav ja tundeküllane kui Tatjana ja kõik sellise loomusega seotud romantismile iseloomulikud tunnused langevad tema puhul ära. Sellest hoolimata võib temas täheldada rüütellikku kangelaslikkust (kõhklematu nõusolek duelli puhul) ja kombekust. Tegelaskuju on üsna nõrgalt seotud religiooniga, fantaasiaga, melanhooliaga.
senini ustud, et väike, vaikne Eesti jääb "sotsialismi pahest" igavesti puutumata. Kes mäletab Vene esimese revolutsiooni päevi Tartus, teab, mäherduse üleoleva põlgusega maha muiati nende põrunud väetikeste peale, kes tahtsid vene despotismikolossi jalult paisata. Tegelikult oli meie kodanlik rahvuslus revolutsiooni vastu, ehk küll temagi vajas hädasti teatud vabadust; sümpatiseeriti platooniliselt üksnes selle ideega ning õpetati ta teostamist "kultuuriliste abinõudega", see on, tsaarivalitsusele esitatavate palve- ja märgukirjadega... Seda meeleolu peab teadma, et taibata, miks Eesti Kirjanduse Selts, meie vaimne kese vene ajal, meie "akadeemia", endale minu teose kaudu raske pahanduse kaela tõmbas. Selts taotles iga uue aasta alul auhindu jagada eelaastal ilmunud paremate ilukirjanduslikkude toodete eest. See sündis ka 1912. a. ilukirjandusega veebruaris 1913
Ta on ohver. Ilu kui kategooria, ilu kui jõud kunsti võimalused. Nastasja on kaunitar. Paljud meestegelased armuvad temasse. Mõskin näeb esmakordelt Nastasja portreed ning tunneb ta portree järgi ära, et naine on väga palju kannatanud. ,,Sellise ilu abil võib maailma ümber pöörata" ühe tegelase sõnad. Ilu avaldab erakordselt mõju. Mõskin nende hulka ei kuulu. Mõskin hakkab Nastasjat platooniliselt armastama. Lõppkokkuvõttes muutub see armastus haletsemiseks, ta tahab naist aidata. Nastasja on kahestunud ta saab aru, et on oma hooldaja himude ohver, teisalt ta on väga haritud, suuteline mõttetööks. Tal on kõrge enesehinnang. D-le hakkas Nastasja tegelaskuju otsides silma üks kohtuprotokoll, kus 15-aastast Umetskajat peksid vanemad ja vastutasuks pani tüdruk korduvalt põlema oma maja väga iseseisev, tugev ja väärikas iseloom