Erinevalt mitmetest sauropoodide sugulastest, olid Brachiosaurusel väga pikad esijalad, viidates sellele, et ta hoidis kaela rohkem vertikaalses asendis. Mõned paleontoloogid on välja pakkunud, et enim tuntud liik, Brachiosaurus brancai, on tegelikult eraldi sugukond - kaelkirjakuline. Mis ta nimi ka poleks, see hiiglane sõi pidevalt, et oma suurt keha ülal pidada. [3] 5 PLATEOSAURUS Plateosaurus (tähendades "lai roomaja" või "lame roomaja") oli esimene ja tuntuim varastest hiiglaslikest taimtoidulistest. Plateosaurus, kes tõenäoliselt rändas karjas, suutis liikuda kõigil neljal jalal ja võis ka püsti tõusta kahele jalale. Plateosaurus, kelle keha tasakaalustasid pikad tagajalad ja pikk kael, sai sel moel toitu okaspuude ja sõnajalgade kõrgematelt okstelt. Tal olid iseloomulikud väikeste sõrmedega käed ja suur küünisega pöial. Kätel oli tõhus
Neljajalgsed lindvaagnalised jagunevad kolmeks grupiks: stegeo-, ankülo- ja sarviksaurused. Lendavatest saurustest: Dromaeosaurus Tiibsisalikud ehk pterosaurused (Pterosauria) olid Hilis-Triiasest kuni Vara-Juurani elanud kiskeluviisiga lendavad roomajad. Lendamist võimaldas neil eesjäsemete ja keha vahel olev lennunahk. Vees elavatest saurustest: Elasmosaurus, kes oli 13 meetrit pikk ning püüdis oma teravate hammastega kalu. Maismaal elavatest saurustest: Plateosaurus oli esimesi suuri 4 jalal liikuv saurus, ta oli 8 meetrine. Väljasuremine: Sauruste väljasuremise põhjustas 65 miljoni aasta eest Maad tabanud meteoriit. Kokkupõrge oli nii võimas, et Maa kliima muutus ning dinosaurused ei pidanud uutes tingimustes vastu. Seda printsiipi toetavad teadlaste avastused: Sauruste huku ajal maapinnal lebanud kivimitest avastati ebatavaline kogus maavälise päritoluga kroomi isotoopi 53Cr.
keskkonnaga paremini kohastunud liik. (Cambournac, 2006) Dinosaurused läbisid toiduotsingul pikki vahemaid ning paljud liikusid karjades, kus poegi hoiti karja keskel, et neid paremini kaitsta. Mitmed dinosaurused olid rändloomad nad tulid igal aastal samasse paika poegima ja järglasi kasvatama. (Cambournac, 2006) Dinosauruseid oli väga palju eri liike, samuti olid nad kõik väga omapärase välimusega. Taimetoidulistest dinosaurustest oli üks tuntumaid Plateosaurus tema luustikke on Euroopas leitud kümneid. Ta oli rohkem kui 8 meetri pikkune ning seega üks oma aja suuremaid ja võimsamaid suaruseid. Ta elas karjas, liikudes aeglaselt neljal jalal, ent oli võimeline ka tagajalgadel seisma. (Cambournac, 2006) Ornitopoodid on dinosaurused, kelle suured jalad sarnanevad veidi lindude jalgadega. Nad kõik on esmaklassilised jooksjad. Hypsilophodon on Euroopas elanud dinosaurus, ta oli üle 2 meetri pikk ja tagajalgadele tõustes pisut suurem kui inimene
Arvukad roomajad Kalasisalikud Tiibsisalikud (lennuvõime) Triias Megazostrodon Cynognathus Placerias Esimesed imetajad Esimesed imetajad olid väikesed, peamiselt putukatest toituvad ööloomad Triias Postosuchus kirkpatricki Coelophysis Plateosaurus Triias Väljasuremine 23,4% sugukondadest meres 21,7% maismaal Juura 199 145 mln a.t. Merevee tase tõusis, ujutas maad Juura Kõrgaeg Paljasseemnetaimedel Dinosaurustel Roomajate harust arenesid linnud Juura Ürglind Archaeopteryx lithographica Hambad Suled, tiivad Pikk luuline saba Lame rinnak Küünised tiiva otsas
annaabi.ee 
