Veel enam pälvisid tähelepanu kentsakad juhtumused sest omapärasest koolist ja nende vahele põimitud nukrutsevad meeleolud. Osalt loomistarbest, osalt lugejaskonna pealekäimisel jätkas Luts Tootsi-lugude sarja. Vähemate vaheaegade järel ilmusid temalt: ,,Suvi" (I 1918, II 1919), ,,Tootsi pulm" (1921) ja ,,Äripäev" (1924). Nimetatud teoseis esinevad küll samad tegelased, kuid neid pole kujutatud säärase plastilisusega kui ,,Kevadeis". Samuti ei anna kõnesolevad jutud tunnistust sellest ladusast jutustamisoskusest, sundimatust huumorist ega leebest nukrameelsusest, mis on omased Lutsu pildikestele koolipõlvest. Vestelaadilised jutustused ,,Tootsi pulm" ja ,,Äripäev" kannavad eelkõige süvenematuse ja ruttamise pitserit, mis nende kunstilist väärtust suuresti kahandab. Tootsi-lood, eriti ,,Kevade" I ja II, põhinevad kirjaniku isiklikel mälestusil Palamuse
Need seosed võivad olla lineaarsed kui maapind naaberpunktide vahel on tasapind, kuid nad võivad olla väljendatud astmefunktsioonidega kui maapinnal on plastilised vormid. Matemaatiline mudel koos analüütiliste sidemetega naaberpunktide vahel moodustavad täieliku digitaalse maastiku mudeli DTM (Digital Terrain Model). Üheks digitaalse mudeli tüübiks on mudel, mis moodustub ühesuguse kalde ja plastilisusega pindadest. Kolm pinda: 1) üksikud tasapinnalised nõlvad; 2) ühesugused kumerad nõlvad; 3) ühesugused nõgusad nõlvad. Iga pinna kohta tuleb võtta nii tema üldised iseloomulikud punktid kui ka kahe naaberala piiril asuvad punktid. Digitaalse maastiku mudeli saab luua neljal meetodil: 1) tahhümeetriline mõõdistamine kolmnurkade võrk. 2) stereotopograafiline mõõdistamine stereokomparaator + arvuti 3) stereoanaloogseadmed + arvuti 4) topograafiliste kaartide alusel
kergesti korro-deeruvad, odavad. Kõige enam- kasutatavamad terased, kõige odavamad. Tüüpilised kasutusalad: autokered 2) Keskmise C sisaldusega terased Neid saab termiliselt töödelda martensiidiks. Seetõttu tugevamad, aga ikkagi hea plastilisusega. Valmistatakse näit raudteerelsse. 3) Suure C sisaldusega terased Kõige tugevamad, kõvemad ja ka veel küllalt plastilised. Valmistatakse: tööriistad, lõike-terad. 4) Roostevaba teras. Sisaldab Cr ~11%, Roostevabad terased jaotatakse ferriitsed, marten-siitsed ja austeniitsed .Kasutatakse näit, tuumareaktorites. Malmi liigid Malm sisaldab üle 2,1% C. Tähtsamad malmi liigid on valge malm, hall malm, tempermalm ja ülitugev malm. Kõige enam kasutatavam
Peale C sisaldavad tavaliselt ka kuni 1% Mn. Tugevdamiseks lisatakse vahel Si, V, Mo (sajandikud kuni kümnendikud %). Kõige enamkasutatavamad terased, kuna kõige odavamad. Tüüpilised kasutusalad: autokered, profiilterased (torud, vardad, talad, nurkrauad), keevitatavad konstruktsioonid. 2) Keskmise C sisaldusega (0,25 0,6% C) terased. Neid saab termiliselt töödelda martensiidiks, kasutatakse peamiselt tempereeritud martensiidi kujul. Seetõttu tugevamad, aga ikkagi hea plastilisusega. Tugevdamiseks ja korrosiooni vähendamiseks lisatakse Cr, Ni, Mo. Valmistatakse näit raudteerelsse. 3) Suure C sisaldusega (0,6 1,4% C) terased. Kõige tugevamad, kõvemad ja ka veel küllalt plastilised. Kasutatakse samuti peamiselt tempereeritud martensiidi kujul. Tööriistateras, mis on eriti tugev, sisaldab Cr, V, W ja Mo (1 10%). Cr, V ja W annavad eriti suure tugevuse, kuna tekivad vastavad karbiidid, mis on väga kõvad. Valmistatakse: tööriistad, lõiketerad,
Peale C sisaldavad tavaliselt ka kuni 1% Mn. Tugevdamiseks lisatakse vahel Si, V, Mo (sajandikud kuni kümnendikud %). Kõige enamkasutatavamad terased, kuna kõige odavamad. Tüüpilised kasutusalad: autokered, profiilterased (torud, vardad, talad, nurkrauad), keevitatavad konstruktsioonid. 2) Keskmise C sisaldusega (0,25 0,6% C) terased. Neid saab termiliselt töödelda martensiidiks, kasutatakse peamiselt tempereeritud martensiidi kujul. Seetõttu tugevamad, aga ikkagi hea plastilisusega. Tugevdamiseks ja korrosiooni vähendamiseks lisatakse Cr, Ni, Mo. Valmistatakse näit raudteerelsse. 3) Suure C sisaldusega (0,6 1,4% C) terased. Kõige tugevamad, kõvemad ja ka veel küllalt plastilised. Kasutatakse samuti peamiselt tempereeritud martensiidi kujul. Tööriistateras, mis on eriti tugev, sisaldab Cr, V, W ja Mo (1 10%). Cr, V ja W annavad eriti suure tugevuse, kuna tekivad vastavad karbiidid, mis on väga kõvad. Valmistatakse: tööriistad, lõiketerad,
Soojusjuhtivus kasvab tihedusega ja niiskusega, (soojusjuhtivused: õhk 0,16, puit 0,4-1,2, vesi 4, betoon 4,5). Bioloogiline vastupidavus sõltub puuliigist, vanusest, malts-või lülipuit. Malmid. Malmideks nim Fe-C sulameid, mis sisaldavad C-d üle 2,14%. Kõige enam kasutatakse malme, kus C-d 2,8-3,8%. Valges malmis on C seotud tsementiidi kujul, seetõttu kõva, rabe, raske töödelda. Hallis malmis suurem osa C-st vaba grafiidi lehekeste kujul, väikese kõvaduse, tugevuse ja plastilisusega, kardab lööki, kuid masinaehituses kasutatakse, kuna sulamistemp madal ja sulas olekus hästi voolav, saab valmistada massiivseid detaile. Hall malm on lõikeriistadega hästi töödeldav, väikese hõõrdeteguriga. Hall malm on tugevam, kui grafiit on üksikute suuremate terade või kobaratena. Et seda saada, lisatakse sulamalmile pisut magneesiumi, teine võimalus on lõõmutada valgest malmist valatud detaile kõrgetel temp- del
Peale C sisaldavad tavaliselt ka kuni 1% Mn. Tugevdamiseks lisatakse vahel Si, V, Mo (sajandikud kuni kümnendikud %). Kõige enamkasutatavamad terased, kuna kõige odavamad. Tüüpilised kasutusalad: autokered, profiilterased (torud, vardad, talad, nurkrauad), keevitatavad konstruktsioonid. 2) Keskmise C sisaldusega (0,25 0,6% C) terased Neid saab termiliselt töödelda martensiidiks, kasutatakse peamiselt tempereeritud martensiidi kujul. Seetõttu tugevamad, aga ikkagi hea plastilisusega. Tugevdamiseks ja korrosiooni vähendamiseks lisatakse Cr, Ni, Mo. Valmistatakse näit raudteerelsse. 3) Suure C sisaldusega (0,6 1,4% C) terased Kõige tugevamad, kõvemad ja ka veel küllalt plastilised. Kasutatakse samuti peamiselt tempereeritud martensiidi kujul. Tööriistateras, mis on eriti tugev, sisaldab Cr, V, W ja Mo (1 10%). Cr, V ja W annavad eriti suure tugevuse, kuna tekivad vastavad karbiidid, mis on väga kõvad. Valmistatakse: tööriistad, lõiketerad,
Peale C sisaldavad tavaliselt ka kuni 1% Mn. Tugevdamiseks lisatakse vahel Si, V, Mo (sajandikud kuni kümnendikud %). Kõige enamkasutatavamad terased, kuna kõige odavamad. Tüüpilised kasutusalad: autokered, profiilterased (torud, vardad, talad, nurkrauad), keevitatavad konstruktsioonid. 2) Keskmise C sisaldusega (0,25 0,6% C) terased Neid saab termiliselt töödelda martensiidiks, kasutatakse peamiselt tempereeritud martensiidi kujul. Seetõttu tugevamad, aga ikkagi hea plastilisusega. Tugevdamiseks ja korrosiooni vähendamiseks lisatakse Cr, Ni, Mo. Valmistatakse näit raudteerelsse. 3) Suure C sisaldusega (0,6 1,4% C) terased Kõige tugevamad, kõvemad ja ka veel küllalt plastilised. Kasutatakse samuti peamiselt tempereeritud martensiidi kujul. Tööriistateras, mis on eriti tugev, sisaldab Cr, V, W ja Mo (1 10%). Cr, V ja W annavad eriti suure tugevuse, kuna tekivad vastavad karbiidid, mis on vägakõvad
Tähtis ka viskoossuse sõltuvus temp-ist. Nende hangumistemp peab olema vähemalt 10 kraadi võrra mdalam kõige madalamast töötemp-ist. Malmideks nim Fe-C sulameid, mis sisaldavad C-d üle 2,14%. Kõige enam kasutatakse malme, kus C-d 2,8-3,8%. Valges malmis on C seotud tsementiidi kujul, seetõttu kõva, rabe, raske töödelda. Hallis malmis suurem osa C-st vaba grafiidi lehekeste kujul, väikese kõvaduse, tugevuse ja plastilisusega, kardab lööki, kuid masinaehituses kasutatakse, kuna sulamsitemp madal ja sulas lekus hästi voolav, saab valmistadamassiivseid detaile. Hall malm on lõikeriistadega hästi töödeldav, väikese hõõrdeteguriga. Hall malm on tugevam, kui grafiit on üksikute suuremate terade või kobaratena, need nõrgendavad põhistruktuuri vähem. Et seda saada, lisatakse sulamalmile pisut magneesiumi, teine võimalus on lõõmutada valgest malmist valatud detaile kõrgetel temp-del
annaabi.ee 
