3) massiivne gabro (basaldi süvakivimiline analoog) kiht magmakambri põhjas. Ookeaniline koor tekib ookeani keskahelikes ja vajub läbi astenosfääri ning sukeldub vahevöösse subduktsioonivööndites. Tekib, areneb ja hävib ookeanide avanemise ning ookeanide sulgumise tsükli e. Wilsoni tsükli kestel. Vanim ookeaniline koor tänapäeval on <200 milj aasta. Kõrge räni ja magneesiumi sisalduse tõttu kasutatakse ookeanilise koore puhul ka terminit sima. Ei allu kergelt plastilistele deformatsiooonidele (erinevalt kontinentaalsest). kontinentaalne maakoor - kontinentide alune maakoore tüüp, keskmine paksus ~40 km. (kõigub 25-90 km piires). Lisaks settekivimite kompleksile ning basalt-gabroidsele kihile jääb kontinentaalse koores nende vahele veel nn. graniitne. Selge basaltse ning graniitse osa eraldumine viitab selle koore tüübi diferentsatsioonile Maa varajases arengus mil ta oli palju kuumem. (enamus kontinentaalses koore elemente on Arhaikumi vanusega 3.8-2
1) padilaavad mis tekivad aluselise laava jõudmisel ookeani põhja, 2) basaltsete daikide kiht (inglise k. sheet dikes), mis jõudmata ookeani pinnale on surutud rifti alla tekkinud vertikaallõhedesse. 3) massiivne gabro (basaldi süvakivimiline analoog) kiht magmakambri põhjas. Vanim ookeaniline koor tänapäeval on <200 milj aasta. Kõrge räni ja magneesiumi sisalduse tõttu kasutatakse ookeanilise koore puhul ka terminit sima. Ei allu kergelt plastilistele deformatsiooonidele (erinevalt kontinentaalsest). Kontinentaalne maakoor - kontinentide alune maakoore tüüp, keskmine paksus ~40 km (kõigub 25-90 km piires). Lisaks settekivimite kompleksile ning basalt-gabroidsele kihile jääb kontinentaalse koores nende vahele veel nn. graniitne ja keskmistest kivimitest koosnev kiht. Kuna ta sisaldab palju rohkem kvartsi (SiO2), mis allub plastilistele deformatsioonidele suhtelistelt madalatel temperatuuridel, käitub ta
pluumid)2900km; 5200km: piir vedela välistuuma ja vedalale seisundile lähedal oleva sisetuuma vahel. 27. Maa siseehituse peamised sfäärid (Maakoor, vahevöö, tuum) ja nende petroloogilis/füüsikalised omadused (valdav kivimiline koostis ja olek (faas)? Maakoor 3-70 km paksune, jaguneb kontinentaalseks (sette ja basaltne-gabro kiht ning graniitne happelistest kivimitest koosnev kiht, allub paremini plastilistele deformatsioonidele) ja ookeaniliseks (pealpool setteline kiht, mille alla jääb peamiselt aluselistest kivimitest koosnev basaltne kiht padilaavad, basaltne daikide kiht, massiivne gabro). Tahkes faasis. Litosfäär tükeldatud laamadeks, kuna kivimid kaotavad seal oma sidususe, allub habrastele deformatsioonidele nagu tahke terviklik keha, hõlmab maakoore ja vahevöö kõige ülemist osa. Tahke faas.
pidevalt maakoort juurde ja samas kaob osa subduktsiooni käigus. Kontinentaalne maakoor- keskmine paksus 40km(25-90), settekivimite kompleks, graniitne kiht, basalt-gabroidne kiht (selge erinevus graniitse ja basaltse kihi vahel viitab nende diferentsatsioonile Maa varajases minevikus.) vanus 3,8-2,5 mld aastat. Sisaldab palju rohkem kvartsi kui Ookeaniline maakoor - seega allub ta deformatsioonidele palju kergemini(sest Si allub plastilistele deformatsioonidele juba madalatel temperatuuridel) Litosfäär on maa väline tahke kivimkest, mis ,,ujub" astenosfääril, on jäik, tükeldatud laamadeks, reageerib pingetele kui terviklik tahke ja jäik keha Astenosfäär on maa vahevöö ülemine osa, osaliselt ülessulanud, valdavalt tahkete kivimite vöönd, käitub nagu viskoosne voolav aines; astenosfääri peal ,,sõidab" litosfäär, tehes võimalikuks laamtektoonika. Moho pind-
Läike liigid tasaselt pinnalt: klaasi, teemandi, metalli ja poolmetalli läige. Ebatasaselt pinnalt: rasva ja vaigu läige. (matt) Paralleelkiudjalt agregaadilt: siidi läige. Plaatjalt, leheliselt agregaadilt: pärlmutterläige. Mineraali kõvadus vastupanu välisele deformeerivale jõule. Etalonmineraalid: suhteline kõvadus nt talk(1)...kvarts(7)...teemant(10) Mikrokõvadus(kg/mm2) Mineraalide taotavus, rabedus omadus alluda plastilistele deformatsioonidele. Ehedad metallid on taotavad, enamus mineraale rabedad. 4 Mineraalide lõhenevus omadus välisel jõul laguneda tasaste pindadega piiritletud kildudeks. Ülitäiuslik, täiuslik, selge, ebaselge, puudub. Mineraalide murre. Kristallis-ebatasane, karpjas, astmeline. Agregaadis-pinnuline, haakjas, teraline, muldjas. Maateaduste alused I (15.sept) puudu Maateaduste alused I (18.sept) Magmakivimid
annaabi.ee 
