Valguse kandmiseks punktist A punkti B kasutatakse täna kiudoptikat = valgusjuht, peenike kiud mille sees on täielik sisepeegeldus ja valgus välja ei lähe 1.20. Infoesitusseadmetes kasutatavad indikatsioonielemendid värvuspaneelid = infoesituseks. 1. elektronkiirtoru RGB luminestseeriva ekraaniga (10kV) 2. vedelkristall RGB poolvedel aine, millel pikad molekulid elektrivälja abil saab molekule keerata. (1,5V) Molekule saab ka nõu pinna töötlusega keerata 3. plasmapaneelid e. gaaslahenduspaneelid (hõrendatud gaas millest lastakse elekter läbi. Na aur erekollane, Xe, Ar, He pruunikas punane). Gaasi ultraviolet helendus lastakse luminestseerivale ekraanile (pinged 150 250V) Elektroluminessentspaneel: 100-250V kõlbab reklaamiks 1.21. ASK, LASK, FSK, detsibell Logaritmiline sageduskarakteristik Logaritmilises mastaabis esitatakse alati sagedus ja kui soovi siis ka sagedusest sõltuvad (muud) suurused. Logaritmilises mastaabis vaid
põhimõttel: mida pikem on aeg, mille vältel on rakuke ergastatud olekus, seda suurem näib vaatajale tema heledus. Esimese töötava plasmaekraani ehitasid 1964.a. Donald L. Bitzer ja H. Gene Slottow Illinoisi ülikooli suurarvuti Plato IV jaoks. Joonis 4.22. Plato V suurarvuti terminaal aastast 1988 [http://en.wikipedia.org/wiki/Plasma_display]. Monokroomsed neooniga täidetud plasmapaneelid võimaldasid ilma luminofoore kasutamata ehitada oranzi helendusega kuvareid, mis leidsid mõnda aega laialdast kasutamist, kuid 1970-ndatel aastatel tõrjusid kineskoopmonitorid arvutite plasmapaneelid kõrvale. 90ndatel algas plasmaekraanide täiustamine värvitelerite jaoks. Esimese värvilise 21" plasmaekraani valmistas Fujitsu 1992.a. Plasmaekraani voolutarve sõltub tugevasti edastatavast kujutisest, muutudes koos sellega
Plaatide vahekaugus on umbes 10 20 µm. Vedelkristall on vedelik, mille pikad, sigarikujulised molekulid on orienteeritavad: elektrivälja abil; või pinna töötlemisega elektriväli keerab neid püsti. Põhiparameetrid: tööpinged 1,5V, voolutarbe alla µA, töötemperatuur: +1 +500C. Kasutakse R-B-G süsteemis, - värviline indikatsioon. 3) Plasmapaneelid. Tegelikult gaaslahenduspaneelid. Elektrivool hõrendatud gaasis tekitab helenduse. Tööpinged 60 350V. Kasutami- sel inertgaasid He, Ne, Xe... Gaas kiirgab UV kiirgust. UV kiirgus muudetakse nähtavaks R-B-G luminofoori abil. 50 4) Elektroluminestsentspaneelid. Kiht, mis kiirgab valgust elektrivälja toimel (mingi luminofoor).
V). Seni on suuremate (üle 12- 13 tolliste) vedelkristallkuvarite laiemat kasutuselevõttu elektronkiirekuvarite asemel takistanud nende kõrge hind. Märkimisväärt on asjaolu, et vedelkristallekraanide pind on palju suurem vastavate elektronkiirekuvarite omast (kasutamata nurga piirkondi ei teki). 13,3 tolline LCD- kuvar on tegelikult ekvivalentne 15 tollise elektronkiiremonitoriga. Vedelkristallkuvaritele ja- näidikutele väga sarnaste omadustega on ka (gaas) plasmapaneelid ja elektroluminestsentskuvarid. Nende peamine omavaheline erinevus seisneb selles, et kui esimestel kasutatakse neoon/ argoongaasi täidist (tavaliselt oranz või punane), siis teistel on see asendatud õhukekse luminofoorikihiga (tavaliselt rohekaskollane). Võrreldes LCD- kuvarite ja -näidkutega on nende kasutusvaldkond siiski suhteliselt piiratud. Vedelkristallekraanid jagatakse kahte suurde rühma: passiivmaatriksid ja aktiivmaatriksid:
tasapinnaline ekraan) ja kiirguse puudumine (ka tagantvalgustusega kuvaritel rakendatakse mitte üle 500 V). Siiani on suuremate (üle 17, 19 tolliste) vedelkristallkuvarite laiemat kasutuselevõttu elektronkiirekuvarite asemel takistanud nende kõrgem hind. Märkimisväärt on asjaolu, et vedelkristallekraanide pind on palju suurem vastavate elektronkiirekuvarite omast (kasutamata nurga piirkondi ei teki). Vedelkristallkuvaritele ja- näidikutele väga sarnaste omadustega on ka (gaas-) plasmapaneelid ja elektroluminestsentskuvarid. Nende peamine omavaheline erinevus 50 seisneb selles, et kui esimestel kasutatakse neoon/ argoongaasi täidist (tavaliselt oranž või punane), siis teistel on see asendatud õhukekse luminofoorikihiga (tavaliselt rohekaskollane). 6. PRINTER Printeri nagu arvuti valikutki määravad mitmed asjaolud: milliste tööde jaoks te