Sfingolipiidide struktuur ja esindajad. Sfingomüeliinid, glükosfingolipiidid. 4. Terpenoidide klassid ja esindajad. Karotenoidid. Steroidide esindajad. Kolesterooli struktuur ja bioloogiline roll. Sapphapped. Steroidhormoonid. X. MEMBRAANID JA MEMBRAANITRANSPORT. (Õpik lk 167-184) 1. Bioloogiliste membraanide funktsioonid, komponendid ja ehitus. Membraanide asümmeetrilisus kihi piires (lateraalne) ja kihtide vahel (transversaalne). Faasiüleminekud. Plasmamembraanid eraldavad raku väliskeskkonnast, sisemembraanid eraldavad raku erinevaid piirkondi. Omadused: 1. kihilised, kahe lipiidimolekuli paksused (6-10 nm); 2. Koosnevad peamiselt lipiididest ja valkudest koos süsivesikutega; 3. Lipiidsed spontaanselt moodustuvad kaksikkihid takistavad polaarsete molekulide liikumist; 4. Membraanis on erinevate funktsioonidega valgud pumbad, kanalid, retseptorid, ensüümid, energia ülekandjad; 5. Valke ja lipiide hoiavad koos mittekovalentsed jõud; 6
Skvaleen on steroidi põhistruktuuri eelühend. Lanosterool eellaseks kolesteroolile ja teistele steroididele. Tetraterpenoid kaheksa isopreeni; lükopeen on üks karotenoididest, leidub tomatis. X. MEMBRAANID JA MEMBRAANITRANSPORT. (Õpik lk 167-184) 1. Bioloogiliste membraanide funktsioonid, komponendid ja ehitus. Membraanide asümmeetrilisus kihi piires (lateraalne) ja kihtide vahel (transversaalne). Faasiüleminekud. Plasmamembraanid eraldavad raku sisemuse väliskeskkonnast. Seesmised membraanid eraldavad erinevaid raku piirkondi. Omadused: 1) Kihilised, kahe lipiidimolekuli paksused; 2) Koosnevad peamiselt lipiididest ja valkudest koos süsivesikutega; 3) Lipiidsed spontaanselt moodustuvad kaksikkihid takistavad polaarsete molekulide liikumist; 4) Membraanis on erinevate funktsioonideg valgud pumbad, kanalid, retseptorid, ensüümid, energia ülekandjad;
Prostata näärmed suurenevad progresseeruvalt alates umbes 45 eluaastast ja võivad muutuda väga suurteks. 1. Viljastumine Tavaliseks viljastumiskohaks on munajuha ampullaarosa. Viljastumine kestab umbes 24 tundi. Sperm läbib kiirtepärja, toimub akrosomaalne reaktsioon. Sperm läbib zona pellucida, mille järel toimub kortikaalne reaktsioon, tekib viljastusmembraan, mis ei ole läbitav teistele spermidele. Spermi pea kontakteerub sekundaarse ootsüüdi pinnaga, spermi ja ootsüüdi plasmamembraanid liituvad. Sekundaarne ootsüüt lõpetab meiootilise jagunemise, tekib emaspronukleus. Spermi saba degenereerub ja temast moodustub isaspronukleus. Emas- ja isaspronukleused liituvad moodustades uue raku, mida nimetatakse sügoodiks. 2. Kondraalne luustumine Lammutava kõhre asemell moodustavad enkondraalse luu põrgakesed, mille vahele jäävad pilujad ruumid moodustavad primaarse, hiljem sekundaarse luuüdiga täidetud luukanali. Luustumine toimub nn ossifikatsiooni- ehk luustumisjoonel
keskkonnas kasvavaid mikroobe. Neid nimetatakse vastavalt neutrofiilideks, atsidofiilideks ja alkalifiilideks. Enamik baktereid on neutrofiilid, samal ajal kui mikroseened eelistavad kergelt happelisi tingimusi (pH 46). Optimaalne kasvu pH kajastab ekstratsellulaarset pH-d. Kuigi üldjuhul kasvavad mikroobid küllalt suures pH vahemikus, on nende tolerantsus limiteeritud. Drastilised pH kõikumised mõjuvad mikroobidele surmavalt, lõhkudes ära plasmamembraanid või inhibeeri- des ensümaatilisi reaktsioone. Bakter sureb, kui rakusisene pH langeb alla 5. Vaatamata sellele, et pH keskkond kõigub suurtes piirides, on rakusisene pH suhteliselt stabiilne ja lähedane neutraalsele. Selle eest vastutab tsütoplasma membraan, mis on suhteliselt läbimatu prootonitele ja nende ülejääk paisatakse rakust välja. Mikroobid peavad tihti kohanema väliskeskkonna muutustega. Nad 42 muudavad ka ise oma metabolismi produktidega keskkonna pH-d ja seda tuleb
annaabi.ee 
