Naiivne T-rakk kohtub antigeense peptiidiga esimest korda kui seda esitlevad dendriitrakud lümfisõlmes. Hilisem mälu omav T-rakk aktiveerub selle antigeeni toimel kui talle esitlevad seda ka teised antigeeni esitlevad rakud. Põhiliste koesobivuskompleksi (MHC) klass I ja II valkude struktuur ning nende ekspressioon atigeeni esitlevatel ja teistel keha rakkudel. MHC I- peptiidi sidumiskoht, beeta2 mikroglobuliin, plasmamebraani kinnitunud ühe sabaga MHC II- peptiidi sidumiskoht, alfa2 ja beeta 2, seotud kahe samaba plasmamebraani MHC I klassi molekulid on kõigil tuumaga rakkudel MHC II klassi molekulid on ainult antigeeni esitlevatel rakkudel (B-lümfotsüüdid, makrofaagid, dendriitrakud) Põhilise koesobivuskompleksi (MHC) valgu ja T-raku retseptori seostumine. Seostumise kinnitab CD8 või CD¤, mis kinnitub T-rakus olevaLck valguga.
Anafaas kestab tüüpiliselt mõne minuti. 5. Telofaas Lahknevad tütarkromatiidid (kromosoomid) jõuavad poolustele, kinetohoorsed mikrotuubulid kaovad. Tütartuumade ümber moodustub uus tuumaümbris. Kromatiin dekondenseerub, ilmuvad uuesti tuumakesed. 6. Tsütokinees Algab tihti juba anafaasis. Aktiinist ja müosiinist moodustub kontraktiilne struktuur aktiini rõngas, mis paigutub raku keskele käävi teljega risti. See struktuur tekitab jõu, mis on vajalik plasmamebraani sissenöördumiseks. See lõpeb kahe uue tütarraku eraldumisega teineteisest. Interfaas: G1- R S G2 R - G0 S-faas: algab DNA sünteesiga, S-faasi vältel DNA on kopeeritud. RNA ja valkude süntees on väga aeglased selles faasis. G1 ja G2 faas annavad rakule vajaliku aja kasvamiseks: kui interfaas oleks ainult nii pikk, mis oleks hädavajalik DNA replikatsiooniks, siis ei jätkuks aega muude rakukomponentide kordistamiseks. G1-
Algab järsku, tütarkromatiidid alustavad liikumist pooluste suunas. 5. Telofaas Lahknevad tütarkromatiidid (kromosoomid) jõuavad poolustele, kinetohoorsed mikrotuubulid kaovad. Tütartuumade ümber moodustub uus tuumaümbris. Kromatiin dekondenseerub, ilmuvad uuesti tuumakesed. 6. Tsütokinees Algab tihti juba anafaasis. Aktiinist ja müosiinist moodustub kontraktiilne struktuur aktiini rõngas, mis paigutub raku keskele käävi teljega risti. See struktuur tekitab jõu, mis on vajalik plasmamebraani sissenöördumiseks. See lõpeb kahe uue tütarraku eraldumisega teineteisest. 25. Meioos Meiootiline rakkude jagunemine esineb kōikidel suguliselt sigivatel organismidel, s.t. rōhuval enamikul eukarüootidel. Meiootiliselt jagunevaid rakke on organismidel vähe, neid nim. ka meiotsüütideks. Kõrgematel organismidel leidub meiootiliselt jagunevaid rakke tavaliselt gonaadides e. sugunäärmetes. Tihti on kasulik jaotada organismis olevaid rakke kaheks:
ümber valgud ja sees varras =desmotuubul. plasmamembraani ja desmotuubuli vahel tsütoplasma vooder (annulus) mis seotud desmotuubuli välispinnaga ja plasmamembraani sisepinnaga (skeem). Nad koosnevad endoplasmaatilise retiikulumi katkematust ühendusest läbi rakukesta, mida ümbritseb plasmamembraaniga ääristatud tsütoplasma kanal. ER-i ja plasmamebraani ankurdatud valgud jagavad plasmodesmid mikrokanaliteks, mille kaudu toimub molekulide transport. Plasmodesmid aga võivad laiendatud olekus lasta läbi molekule, mille suurus on kuni 20kDa. 89. Floeemivoolu kiirus on ligikaudu .......... 30-150 cm /h 90. Milline transportvalk on vajalik, et toimuks sahharoosi transport ilma plasmodesmideta leherakkudest floeemi sõeltorudesse või nende saaterakkudesse
annaabi.ee 
