Kaasaegne prokarüootide (sh sinivetikate) süstemaatika baseerub peamiselt 16S rRNA nukleotiidide järjestusel. 5. Tülakoidides 6. Kromaatiline adaptsioon on nähtus, kus vetikad on võimelised muutma oma pigmentide koosseisu vastavalt sellele, milline hulk ja millise spektraalse koostisega valgus ulatub vetikarakuni teatud sügavusel veekogus. See on omane C-fükoerütriini ja C-fükotsüaniini omavatele vetikatele. 7. Antennpigmendid, karotinoidid, limakiht. 8. Planktilistel sinivetikatel on ujuvuse tagamiseks gaasivakuoolid. Need võimaldavad liikuda soodsamasse veekihti, milles toitumistingimused on paremad. Valgusmikroskoobis paistavad gaasivakuoolid väikeste, tugevalt valgust murdvate kehakestena. 9. RuBisCo on kristalliseerunud ensüüm ribuloos-1,5-bifosfaat karboksüülaas-oksügenaas, mis asub polüeederkehas sinivetika rakus. RuBisCoga tagatakse fotosünteesi pimedusreaktsioonide tsüklis (Calvini tsüklis) glükoosi molekuli moodustumine. 10
Langeb keriloomade ja vesikirbuliste arvukus. Palju aerjalgseid süüakse ära kalade ja makroplanktoni poolt. · Talvel: liigi- ja isendivaene.Domineerivad merelised aerjalgsed: ebahormik,ogatömbik ja merikulles, koodik ja putak. Lisaks täiskasvanud isenditele on planktonis ka aerjalgsete noorvorme. Planktonorganismid on vertikaalselt jaotunud ühtlaselt. Talvitumine: Vesikirbud ja aerjalgsed võivad talvituda puhkestaadiumis põhjasetetes. Planktilistel vähkidel on erinevad strateegiad talve üleelamiseks (täiskasvanuna või noorvormidena). 7
Kloroplastid on: () koondunud raku keskosasse; () arvult 1-2 ja need on suured ja hõlmised; (x) palju ja need on raku perifeerias; () koondunud viburi lähedusse Bacillariophyceae e diatomeed e ränivtikad Vegetatiivsete rakkude ehitustüüp: () hulkraksed; (x) kokkoidsed; () niitjad; (x) koloonialised; () heterokontsed monaadid Viburiga vormid esinevad: () ainult mageveeliikidel; () ainult mereliikidel (x) ketasränivetikate sugurakkudel; () sulgränivetikate zoospooridel; () ainult planktilistel vormdel Levik: () peamiselt magevees; () peamiselt riimvees; () peamiselt meres; (x) võrdselt nii mere kui magevees; () peamiselt rabades ja soodes; () peamiselt planktonis; () peamiselt bentoses; (x) nii planktonis kui bentoses Rakusein: () mitmekihiline ja tselluloosist; () pektiinainetest; (x) ränispantser; () polüsahhariididest plaadid; () puudub Üldjuhul eelistavad: () tugevalt kihistunud veekogusid; (x) turbulentset keskkonda; ()
sinakasrohelist tooni, harvem roosakat või roostepunast värvust (# 1 a, b). Vee värvus võib aja jooksul muutuda, mis on tingitud nii vetikapopulatsiooni vananemisest, valgusolude muutustest kui ka toitesoolade vähesusest. Vetikad. Vetikaid võib leida väga mitmekesistest biotoopidest. Nende seas on nii auto- kui ka heterotroofe, üherakulisi ja ka hulkrakseid makroskoopilisi vorme. Iseäranis oluline osa on fotosünteesivatel planktilistel mikrovetikatel ehk fütoplanktonil (nn. taimne hõljum). Veeökosüsteemides on nad peamised esmased orgaanilise aine tootjad. Vaid kinnikasvavates madalates veekogudes suudavad nendega selles konkureerida suurtaimed. Samamoodi kui niidul kasvavad rohelised taimed on vetikad veekogu toiduahela käivitajad ning ülejäänud organismidele otsene või kaudne energiaallikas. Toiduahela kõrgematel tasemetel olevate
korda pikem, mitmete kromosoomidega ning enam kui 50 korda viburirikkam, P. mirabilise voogav rakk. Sellised voogavad rakud hõivavad vaba pinna. Näiteks pärast esmast kinnitumist hõivavad Proteus mirabilise voogavad rakud meditsiinilise kateetri pinna. Pseudomonas aeruginosa morfoloogia muutub pärast esmast kinnitumist, voogavatel rakkudel on teistsugune morfoloogia (pikenenud, ühe polaarse viburi asemel omavad kahte) kui planktilistel rakkudel. Jääv kinnitumine. Vastusena keskkonnast tulevale signaalile pärsitakse osadel voogajatel liikumine ja indutseeritakse eksopolüsahhariidide süntees, mis omakorda aitab tugevamalt pinnale kinnituda. Paljudes bakteriliikides on rakusisese signaalmolekuli tsüklilise di-GMP (c-di-GMP) tase oluliseks lülitiks 2 erineva eluviisi vahel. Suurem rakusisese c-di-GMP tase pärsib liikuvust ja virulentsust ning soodustab biofilmi teket. C-di-GMP sünteesitakse