enamasti põhjani, seepärast on nad ka põhjani asustatud. Sügavamal on loomi hõredamalt, sest toitu toodavad fotosünteesivad vetikad vaid ülemistes, valgustatud kihtides (välja arvatud kuumaveeallikate ümbrus, kus toimub põhjas kohalik kemosüntees). Mere pelagiaali planktonis on, järvedega võrreldes, lisaks mageveeski tuntud aerjalgsetele, mitmesuguseid mantelloomi, hulkharjasusse, limuseid jne.; muidugi peaaegu kõigi loomarühmade vastseid. Osa meres planktilisteks loetavaid loomi on üsna suured. Nektonit esindavad, peale kalade, vaalalised, loivalised ja kalmaarid, pleustonit putkelised. Mere põhjaloomad (bentos) on väga mitmekesised, sääljuures mõned neist magevee omadega võrreldes hästi suured (kõrgemad vähid, limused, okasnahksed jt.) 92. Läänemeri on riimveeline, põhjaotsas peaaegu mage nagu järv; edelas soolsus umbes kuni 2%. Ajalooliselt on siin vaheldunud riimveelised ja päris magedad, järvelised perioodid.
Nektobentos- põhjaloomad, kes ujuvad ka põhja lähedal vees; näited: vees omal jõul ringi ujuvad putukad, suuremad vähid, vesilestad. 91. Magevee ja ookeani loomastiku (nii bentose, planktoni kui nektoni) tähtsamaid erinevusi Erinevused: Mere pelagiaali planktonis on, järvedega võrreldes, lisaks mageveeski tuntud aerjalgsetele, mitmesuguseid mantelloomi, hulkharjasusse, limuseid jne.; muidugi peaaegu kõigi loomarühmade vastseid. Osa meres planktilisteks loetavaid loomi on üsna suured. Nektonit esindavad, peale kalade, vaalalised, loivalised ja kalmaarid, pleustonit putkelised. Zoobentos: madutähed, merisiilikud, hulkharjasussid, limused. Zoobentose loomad on väga mitmekesised, mõned neist magevee omadega võrreldes hästi suured (kõrgemad vähid, limused, okasnahksed jt.). Litoraali ja sublitoraali loomastikku võib mõõta kilogrammides ruutmeetri kohta. Hindamise teeb keeruliseks kinnitunud ja välistoesega koloonialiste loomade rohkus
vabanemiseks. Näiteks Staphylococcus'e biofilmit vabanemiseks kasutatakse tõenäoliselt AI-2, vähendamaks eksopolüsahhariidide ekspressiooni, mis võimaldab bakteritel biofilmist eralduda. Pseudomonas putida ekspresseerib küpses biofilmis putisolviini, mis on peptiid, ning lagundab biofilmi maatriksit. Patogeensed bakterid levivad hulgatunnetuse abil organismis. Näiteks Staphylococcus'te liiga tiheda biofilmi korral laguneb biofilm hulgatunnetuse abil planktilisteks bakteriteks, mis veresüsteemis levides on võimelised moodustama mujal uusi kolooniaid ning biofilme. P. aeruginosa'l on LasR-I süsteem oluline küpse biofilmi väljakujunenud arhitektuuri kujunemiseks. Kui selle süsteemi geenid deleteerida bakteri genoomist, siis kujub välja nõrk biofilm. Geenide komplementatsioon taastab biofilmi struktuuri. 134 15.4
annaabi.ee 
