nende külge vööd. Flooril võib vöö asemel olla 90o ära pööratud äärik ehk flants. Vaheseinte kohal keevitatakse vööd vaheseina külge nagu näidatud, kniide lisamisega või tehakse nad laiemaks. Floorid ühendatakse pardakaartega kniide abil, mille ülemised otsad peavad ulatuma vähemalt floori kahekordse kõrguseni. Kniid on sama paksud kui floorid ja nende vaba serv peab olema tugevdatud vöö või äärikuga. Lastiruumides kaetakse põhja talastik 60-80 mm paksuse plangutusega, masinaruumis rifleeritud (krobeliseks tehtud) terasplaadist kattega. Lattkiil on jäänuk puidust laevast. Tema kõrgus on 3-6 korda suurem laiusest. Ta ei suuda pikale laevale küllaldast tugevust anda, kuna puudub otsene side flooridega. Seepärast kasutatakse seda vaid teatud tüüpi väikelaevadel. Enamatel juhtudel kasutatakse horisontaalkiilu. Selle laius võib olla 1-2 meetrit. Talastiku pikisüsteemi topeltpõhjata laevadel kasutatakse tankerite
külge vööd. Flooril võib vöö asemel olla 90o ära pööratud äärik ehk flants. Vaheseinte kohal keevitatakse vööd vaheseina külge nagu näidatud, kniide lisamisega või tehakse nad laiemaks. Floorid ühendatakse pardakaartega kniide abil, mille ülemised otsad peavad ulatuma vähemalt floori kahekordse kõrguseni. Kniid on sama paksud kui floorid ja nende vaba serv peab olema tugevdatud vöö või äärikuga. Lastiruumides kaetakse põhja talastik 60-80 mm paksuse plangutusega, masinaruumis rifleeritud (krobeliseks tehtud) terasplaadist kattega. Lattkiil on jäänuk puidust laevast. Tema kõrgus on 3-6 korda suurem laiusest. Ta ei suuda pikale laevale küllaldast tugevust anda, kuna puudub otsene side flooridega. Seepärast kasutatakse seda vaid teatud tüüpi väikelaevadel. Enamatel juhtudel kasutatakse horisontaalkiilu. Selle laius võib olla 1-2 meetrit. Talastiku pikisüsteemi topeltpõhjata laevadel kasutatakse tankerite põhjasillustes, kus
nende külge vööd. Flooril võib vöö asemel olla 90o ära pööratud äärik ehk flants. Vaheseinte kohal keevitatakse vööd vaheseina külge nagu näidatud, kniide lisamisega või tehakse nad laiemaks. Floorid ühendatakse pardakaartega kniide abil, mille ülemised otsad peavad ulatuma vähemalt floori kahekordse kõrguseni. Kniid on sama paksud kui floorid ja nende vaba serv peab olema tugevdatud vöö või äärikuga. Lastiruumides kaetakse põhja talastik 60-80 mm paksuse plangutusega, masinaruumis rifleeritud (krobeliseks tehtud) terasplaadist kattega. Lattkiil on jäänuk puidust laevast. Tema kõrgus on 3-6 korda suurem laiusest. Ta ei suuda pikale laevale küllaldast tugevust anda, kuna puudub otsene side flooridega. Seepärast kasutatakse seda vaid teatud tüüpi väikelaevadel. Enamatel juhtudel kasutatakse horisontaalkiilu. Selle laius võib olla 1-2 meetrit. Talastiku pikisüsteemi topeltpõhjata laevadel kasutatakse tankerite
Suuremad laevad mahutasid kokku kuni kümme hobusevankrit. Postiga alguse saanud muhulaste veokohustus kestis Väinamerel aastani 1894. Viimane uisk nimega Maria lammutati aastal 1925 Pädaste sadamas. 5.Peipsi lodi- Emajõel ning Peipsil liiklemiseks kohaldatud omapärane mahukas tavaliselt ühemastiline purjelaev, mida kasutati Emajõel kaubaveoks teadaolevalt juba 14. sajandil. -Peipsi lodja ehitusvõtted on püsinud muutumatuna aastasadu. Iseloomulikumaks jooneks on klinker -plangutusega laevakere, kus külmpainutatud laudu tihendatakse puitliistude ning raud klambritega. -Põhilise ehitusmaterjalina kasutati männipuud, väiksemate lotjade puhul ka kuusepuud. Ehkki lodi oli madala süvisega, lühikene ning lai (pikkuse ja laiuse suhe 2:1,3) oli nende kandevõime korralik, kõikudes olenevalt laeva suurusest 16-200 tonni vahel. Emajõe Lodjaseltsi 2005 aastal ehitatud lodi on 12 meetrit pikk, 7,5 meetrit lai ning selle süvis küünib 0,7 meetrini
annaabi.ee 
