vajalikud ja millised foneemid - Kõneprotsessis võib eristada erinevaid tasandeid, üldiselt tuuakse välja 4 tasandit. - Protsess kulgeb üldiselt (tähendus mida tahetakse öelda) spetsiifilisle (kõneühikud, mida kasutatakse). Ülevalt-alla Kõneprotsessis 4 tasandit: - Semantiline – kõrgeim, seotud öeldava tähendusega - Süntaktiline – planeeritavate lausungite grammatika - Morfoloogiline – morgeem kui väikseima tähendusega ühik planeeritavates lausungites. - Fonoloogiline tasand: madalaim tasand, seotud foneemide kui hääldusühikutega (pabari pikarkook) Kõne planeerimine toimub kõigil tasanditel samaaegselt kuid kõrgemad tsandid on igal hetkel paremini läbi töötatud kui madalamad. Igal tasandil luuakse representatsioon ja neil on oma kategoorilised reeglid. Lisaks reeglitele on võrgustikuna esitatud leksikon. WEAVER mudel ehk kõne produtseerimise tasemed: - Sõnum
- Protsess kulgeb üldiselt (tähendus, mida tahetakse öelda) spetsiifilisele (kõneühikud, mida kasutatakse) Leviva aktivatsiooni teooria Kõneprotsessis eristatakse 4 tasandit: - Semantiline – kõrgeim tasand, seotud öeldava tähendusega kuid teooria seda detailselt ei käsitle - Sünaktiline tasand – seotud planeeritavate lausungite grammatilise struktuuriga - Morfoloogiline tasand – seotud morfeemi kui väikseim tähendusega ühikuga planeeritavates lausungites - Fonoloogiline tasand – madalaim tasand, seotud foneemide kui hääldusühikutega Kõne planeerimine toimub kõigil tasanditel samaaegselt kuid kõrgemad tasandid on igal hetkel paremini läbi töötatud kui madalamad. Igal tasandil luuakse representatsioon - Igale tasandile on oma kategoorilised reeglid - Isaks reeglitele on võrgustikuna esitatud leksikon - Sisestusreeglid valivad ühikuid mida teatud tasemel representeerida
muutmine lõhub aastate jooksul hästi väljatöötatud koostöömudelid erinevate instutsioonide ja spetsialistide vahel. Fookusgrupi intervjuudes osalenud lastekaitsetöötajad rõhutasid aastate pikkust tööd lapsendamise korraldamisel koostöös MTÜga Oma Pere, mille tulemusena on lõpuks tekkimas süsteemne ettekujutus, kuidas on kõige parem lapsendamist ning koostööd erinevate institutsioonide vahel korraldada. Lastekaitsetöötajad nägid planeeritavates muudatustes ohtu süsteemi stabiilsusele. Rõhutati ka seda, et lapsendamine, mida need, kes pole lapsendamisega kokku puutunud, võivad käsitleda kui peamiselt formaalsest tegevust, on olemuselt väga sisuline töö lapsendaja perega ja lapsega ning põhiroll on siin siiski KOVil, kellel on seoses teiste sotsiaalhoolekande ülesannetega tihe koostöö maavalitsustega, samas kui SKA piirkond on märksa suurem ning seetõttu ka kokkupuude konkreetse KOViga väiksem.