ruumilise arengu eesmärkidele ja et ta on kontrollinud, et planeering vastab seadustele ja muudele õigusaktidele. Väljapanekus tuleb anda informatsiooni kavandatava hoonestuse iseloomu, olulisemate maakasutus- ja ehitustingimuste ning selle kohta, kas detailplaneering sisaldab üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Igal isikul on õigus avaliku väljapaneku ajal esitada ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta. Vastuväide on mingi planeeringulahenduse kohta mittenõustuva seisukoha esitamine või väide, et planeeringu menetlemisel ei ole täidetud seaduse nõudeid. Kui avaliku väljapaneku käigus on detailplaneeringu kohta laekunud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, peab kohalik omavalitsus korraldama detailplaneeringu avaliku arutelu kuue nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist (ja sellest ka avalikult teada andma) Detailplaneeringu üle ei teostata käesolevas järelevalvet, kui detailplaneering on
[Jürisson 2011a]. Kuigi planeerimisseadusest sellist kohustust valdadele ei leia, olid vallad järelikult vabatahtlikult maavalitsust abistavas rollis. Kohalikud omavalitsused olid ka kohalike elanike ja maavalitsuse suhtlemisel vahendaja rollis. Näiteks Paikuse vald korraldas elanike protesti tõttu ise avaliku arutelu, kus maavalitsus andis aru planeeringulahendusest [Jürisson 2011b]. Seadusest tulenevalt hakkab maakonnaplaneering kehtima siis, kui vallad on kandnud planeeringulahenduse oma üldplaneeringutesse (PlS § 291 lg 5). Siit tuleneb põhjus, miks oli vaja teha valdadega koostööd ning nende ettepanekuid arvestada. Kõik omavalitsused kooskõlastasid varem teemaplaneeringu, seega olid nad nõus planeeringulahendusega. Maavalitsus täitis oma ülesandeid hästi. Arvestades, kui palju oli puudutatud isikuid maaomanike näol, kui palju inimesi osales koosolekutel, siis esitati küllaltki vähe vastuväitekirju. Esitatud
pärast detailplaneeringu kehtestamist hakata kasutama. Ühele krundile võib määrata mitu kasutamise sihtotstarvet. Krundi kasutamise sihtotstarbe alusel määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe ja ehitise kasutamise otstarbe. [RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009] (5) Kuja on ehitiste väikseim lubatud vahekaugus. (6) Detailplaneeringu lisana esitatakse vähemalt üks planeeringulahenduse illustratsioon, et detailplaneeringu avalikustamisel ja otsustamisel tekiks ruumiline ettekujutus kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest. [RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009] (7) Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on: 1) vastava maa-ala üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine;
Planeering-Planeering on konkreetse maa-ala kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused. Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. • Planeeringu seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused. Planeerimise põhimõtted 1. Elukeskkonna parendamise põhimõte 2. Avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõte 3. Huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte 4. Teabe piisavuse põhimõte 5. Elukeskkonna parendamise põhimõte Planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning
annaabi.ee 
