territooriumi ning aleviku ja küla selgelt piiritletavat kompaktse hoonestusega olemasolevat või planeeritavat territooriumi osa. Olemasoleva tiheasustusala laiendamine rannal või kaldal toimub kehtestatud üldplaneeringu alusel. 12. Planeerimisteooria käsitleb planeerimise funktsiooni ühiskonnas, protseduurilisi suhteid ja põhilisi vaatenurki planeerimistegevusele. Planeerimismetoodika käsitleb metoodikaid konkreetsetes planeerimissituatsioonides. 13. Teooria võib aidata praktikutel: identifitseerida ja hõlmata teemakäsitlusega keskkonda ja ühiskonda mõjutavaid tegureid. Identifitseerida süstemaatilisi suundumusi muidu häguses ja kaootilises igapäevas. Aru saada komplektsetest seostest konkreetses planeerimissituatsioonis. 14. Planeerimistraditsioonid. · Sünoptiline ehk ülevaatlik ehk kõikehõlmav tervikplaneerimine · Inkrementaalne ehk järkjärguline parendusplaneerimine
7. Planeerimisteooria ja planeerimismetoodika põhisisu ja erinevused Planeerimise puhul tuleb tavaliselt eristada : · planeerimisteooriat (teooriat planeerimisest; "sisuline"), mis käsitleb planeerimise funktsiooni ühiskonnas, protseduurilisi suhteid ja põhilisi vaatenurki planeerimistegevusele; · planeerimismetoodikat (teooriat planeerimises, "vormilis-normatiivne"), mis käsitleb metoodikaid konkreetsetes planeerimissituatsioonides. Planeerimisteooria hõlmab lisaks eelnimetatule ka järgmisi teemasid: · planeerimise poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised funktsioonid ning tingimused; · peamiste planeerimisprotsessis osalevate osapoolte: tellija, planeerija, poliitiline kogu, täidesaatev võim ning tarbija suhted ja rollid planeerimisel; · indiviidide ja gruppide mõju ja koostöö planeerimises ning planeerimise mõju neile endile; · põhilised printsiibid planeerimise läbiviimiseks.
Teema- ja terviklik analüüs täiendavad teineteist. Kui tervikliku analüüsi puhul säilivad seosed maastiku eri teemade (elemendid, keskkonnafaktorid, huvid) vahel ühe piirkonna siseselt, siis teemaanalüüsi tulevad esile ühe teema seosed kogu käsitleval maastikul tervikuna. Piirkonnaanalüüsi kasutatakse maastiku tundmaõppimiseks erinevate piirkondade kaupa. Samas on selliseid piirkondi võimalik edaspidi käsitleda kui terviklikke piirkondi, mida planeerimissituatsioonides tuleb käsitleda kui planeerimisüksust. Piirkondadeks jagamise kriteeriumid sõltuvad otseselt analüüsi tegemise eesmärgist. Subjektiivsus on ka selle analüüsi metoodika puhul suhteliselt suur, eriti piirkondade lahkmejoonte lokaliseerimise etapis. Teiselt poolt kasutatakse piirkonnaanalüüsi puhul tihti erinevaid hindamisskaalasid, mille tulemusena saadakse igale piirkonnale matemaatiliselt töödeldav numbriline väärtus. LOKALISEERIMISFAKTORITE ANALÜÜS
annaabi.ee 
