võib öelda, et detailplaneeringu koostamisel tuleb KKM hindamine läbi viia 1) Kui on ette nähtud KEHS § 6 lg 1 2) Kui kaasneb tegevusega oluline keskkonnamõju. KKM tuleb võtta laiemalt: nii loodus- kui sotsiaalne keskkond, kultuuriline keskkond jne 3) Eeldus, et ei saa objektiivselt välistada mõju NATURA 2000 alale RK lahend 3-3-1-88-15 (tuulikute kaasus) NATURA2000 ala 2 kategooriat: 1) KKM strateegiline hindamine ja 2) KKM hindamine KSH planeerimismenetluses Kui on tegemist teemaplaneeringuga, siis ei ole KSH kohustuslik Det planeeringu puhul olukord keerulise, kaalumisruumi rohkem. Tuleb hinnata, kas tegevus, mida DP kavandatakse tekitab olulist KKM, kui tegemist KEHS § 6 lg 1 tuleb läbi viia, § 6 lg 2 teine loetelu, mille puhul tuleb läbi viia eelhindamine ja otsustatakse, kas on vaja läbi viia sisuline hindamine KSH eeldamise ja hindamise vajalikkuse küsimusi saab viidata 3-3-1 -73-16 (krossiraja kaasus)
On määratlemata õigusmõiste Midagi, mis on konkreetse ühiskonna, kui terviku, huvides ja nii enamuse kehtestatud Materiaalselt hõlmab kõik selle, mis on vaja riigil teha ja mida üksikisik teha ei saa (tavaliselt) Formaalses mõistes on seadusandja (demokraatliku enamuse) tahe konkreetses ajas ja ruumis Põhilised järeldused kohtule: Avaliku huvi määratlemine planeerimismenetluses on suurel määral kaalutlusotsus Kohus ei määratle avalikku huvi! Seda teevad seadusandja ja täitevvõim oma tegevuse ja volituste piires Kohus saab kontrollida, kas avalik huvi on põhjendatultmääratletud, kas määratlemisel on järgitud menetlusnorme ja kas ei ole rikutud kaalutlusõiguse piire või tehtud muud kaalutlusviga Argumendina saab kasutada seal, kus seadus selleks võimaluse annab
kui seda nõuab isik, kellel on selleks põhjendatud huvi; (sellisel juhul kannab haldusakti avalikult teatavaks tegemise kulud see isik); kui haldusakti avalik teatavakstegemine on ette nähtud seaduse või määrusega. Teatavakstegemise vormi valimise põhimõtted: 1. kas eriseadus või määrus sätestab? Võib olla erandeid, s.t seaduses sätestatust intensiivsem teavitamiskohustus (nt planeerimismenetluses intensiivsem teavitamiskohustus, kui on ette näha, et üksnes seaduses ettenähtud kanalid ei pruugi olla piisavad selleks, et teave ka tegelikult jõuaks huvitatud isikuteni ja täiendav teavitamine ei too kaasa ebamõistlikke kulusid4); 2. kas HMS näeb ette (vt eriti § 62 lg 2)? 3. kui õigusaktid ei näe ette kohustuslikku teatavakstegemise vormi, valib selle haldusorgan. Arvestada tuleb ka isiku soovidega (HMS § 25 lg 1);
esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. 6. Avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõte Planeerimismenetlus on avalik. Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab avalikkust planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitama, menetlusse piisavalt kaasama ning korraldama planeeringu koostamise käigus planeeringu tutvustamiseks avalikke väljapanekuid ja avalikke arutelusid. Igaühel on õigus osaleda planeerimismenetluses ja selle ajal avaldada arvamust planeeringu kohta. Igaühel on õigus tasuta saada asjakohast teavet planeerimismenetluse ja planeeringu kohta. 7. Huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse
annaabi.ee 
