aseesimees). Komisjoni koosolekud protokollitakse. Protokolli kantakse koosoleku toimumisaeg, osalenud komisjoniliikmed ja kutsutud külalised, koosoleku päevakord, komisjoni otsused ning komisjoni liikmete eriarvamused. Komisjon võtab otsused vastu poolthäälte enamusega, komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb vähemalt pool komisjoni koosseisust. Moodustatud on üheksa alatist komisjoni: · arengu ja planeerimiskomisjon · hariduskomisjon · kultuurikomisjon · linnamajanduskomisjon · linnavarakomisjon · rahanduskomisjon · revisjonikomisjon · sotsiaalkomisjon · õigus ja korrakaitsekomisjon Volikogu ja volikogu liige Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. (Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras.
India poliitilised juhid tegelesid aktiivselt riigi majandusliku ülesehitamisega ja sellega seotud sotsiaalsete plaanidega. India jagamisel oli jäänud India valdustesse tööstus ja maavarad, kuid nende kasutamiseks vajalikud finantsid ja põllumajanduslik tooraine olid jäänud Pakistani aladele. Juba Teise maailmasõja lõpupäevil töötati välja plaan sõjajärgseks 15 aastaks, mis põhines segamajandusel. Seda plaani arvestas 1950. a Nehru juhtimisel tööle hakanud Rahvuslik Planeerimiskomisjon. Peeti silmas ka NSVLi varasemaid viisaastaku plaane. 1951. aastal alustas India oma esimese viie aasta plaani elluviimist. Rõhk oli pandud agromajandusele, irrigatsioonile ja rasketööstusele. Finantside vähesus sundis appi kutsuma välisriike. 1 Majanduslikud raskused tõid endaga kaasa streigiliikumise, tööpuuduse ja talurahva rahulolematuse kasvu. Talupoegade relvastatud väljaastumised lakkasid alles 1951. aastal.
maavaradest, kuid nende kasutamiseks oli vaja finantse ja põllumajanduslikku toorainet, millest suurem osa oli jäänud Pakistani piiridesse. Juba Teise maailmasõja lõpupäevil oli grupp India tööstureid, sealhulgas M. K. Gandhi sõbrad Ghanshyam Das Birla ja Jehangir Ratanji Dadabhoy Tata töötanud välja nn. Bombay plaani sõjajärgseks 15 aastaks, mis põhines segamajandusel. Seda plaani arvestas 1950. aastal J. Nehru juhtimisel tööle hakanud Rahvuslik Planeerimiskomisjon. Suurel määral peeti silmas ka NSV Liidu varasemaid viisaastaku plaane. Olulisel kohal olid toitlusprobleemid. Juba 1949. aastal oli J. Nehru pöördunud korduvalt USA poole kuni kolme miljoni tonni nisu saamiseks pikaajalise krediidi alusel. USA valitsuse kõhkluse kasutasid koheselt ära NSV Liit ja Hiina omapoolsete pakkumistega. 1951. aastal alustas India oma esimese viie aasta plaani elluviimist. Selle põhimõtted olid fikseeritud 1951
annaabi.ee 
