Detsembris 1995 jõudis Jupiteri juurde USA automaatjaam "Galileo", mis enne hiidplaneedi tehiskaaslaseks muutumist saatis planeedi atmosfääri sondi. Kahe aasta jooksul peab see uurima nii Jupiteri ennast kui ka mitmeid tema kaaslasi.1610. aasta jaanuaris Galileo avastatud Jupiteri suured kuud näitasid, et ka mõni teine planeet peale Maa võib omada kaaslasi. See oli tähtis tõend Kopernikuse maailmasüsteemi kasuks. Oli ju tolle ajani Kuu ainus teadaolev planeedikaaslane. Jupiteril on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud. Neli suuremat lo, Europa, Ganymedese ja Galisto. Jupiter koosneb umbes 90% vesinikust ja 10% heeliumist metaani, vee, ammoniaagi ja kivimi lisandiga. Planeet on märgatavalt lapik, sest kiire pöörlemine surub Jupiteri pooluste kohalt kokku. Ööpäev kestab tal napilt alla kümne tunni. Jupiteri läbimõõt on umbes 143 000 km, 11 korda suurem kui Maal. Läbipaistmatu pilvkatte tõttu ei ole hiiglase pind nähtav
Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas Tritonit ümbritseb metaanist ja lämmastikust koosnev nõrk atmosfäär Pluuto 2005 aasta seisuga on Pluutol 3 Kuud: Charon, Nix ja Hydra Pluuto kaaslased on talle väga lähedal, Charon on kõigest 19 000 km kaugusel Charoni pind on kaetud kristallilise vee ja ammoniaak jääga Kasutatud kirjanuds http://et.wikipedia.org /wiki/Planeedikaaslane http://w w w.obs.ee/astro/uudised/1997/uudis58.html http://et.Wikipedia.org/w iki/Saturn http://et.wikipedia.org/w iki/Marss(planeet) http://et.wikipedia.org /wiki/Neptuun http://www.spaceref.com/news/viewnews.html?Id=50 http://et.wikipedia.org/wiki/Pluuto http://et.wikipedia.org /wiki/Jupiter(planeet) http://www.annaabi.com/mat.php?Matid=13164 Suuremad-planeetide-kaaslased
Põhimõisted: observatoorium- teadusasutus, kes tegeletakse astronoomia haruga teleskoop- vahend kaugete objektide vaatamiseks kosmoseteleskoop- kosmoseobservatoorium, mis tiirleb kosmoses ümber maa tähtkuju- kindlate korrdinaatidega hulknurk taevas, kus on tähed Päikesesüsteem- koosneb päikesest ja sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilisest objektidest planeet- taevakeha, mis tiirleb ümber päikese, millel on piisavalt suur mass, tõmbnud enda juurde orbiite planeedikaaslane-(igapäevaelus kuu) planeedi looduslik kaaslane tehiskaaslane- mõne planeedi või selle looduskaaslase kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat asteroid- väike planeet komeet- sabatäht, Päikesesüsteemi äärealadelt leiduv taevakeha, koosneb jääst ja muust meteoorkeha- planeetidevahelises ruumis liikuv keha täht- hiiglaslikud gravitatsiooni tekitavad taevakehad, koosnevad gaasidest kosmoloogia- teadusharu, mis uurib Universumi ehitust ja muutumist Valemid ja konstandid
Kui ilm on hea, võib püüda leida ka Suurt Punast Laiku ning selle leidmisel jälgida Jupiteri pöörlemist. JUPITERI KAASLASED Jupiteri teatakse juba esiajaloolisest ajast peale. 1610. aasta jaanuaris Galilei avastatud Jupiteri suured kuud Io, Europa, Ganymede ja Kallisto näitasid, et ka mõni teine planeet peale Maa võib omada kaaslasi. See oli tähtis tõend Kopernikuse maailmasüsteemi kasuks. Oli ju tolle ajani Kuu ainus teadaolev planeedikaaslane. Esimesena vaatles Jupiteri kaaslasi küll saksa astronoom Simon Marius, kuid Galilei, kes avastas nad sõltumatult kümme päeva hiljem, taipas esimesena, millega on tegemist. Marius 4 andis kuudele ka kreeka mütoloogiast pärinevad nimed ja rajas sellega traditsiooni, mis kestab tänaseni: planeedid kannavad rooma jumalate nimesid ja nende kaaslastele antakse selle jumalaga seotud isikute või olendite kreekapärased nimed.
Jupiteri kaugeimate kuude orbiitide raadiused on täitsa võrreldavad Merkuuri orbiidi raadiusega; veelkord tekib tunne, et Jupiteri süsteem on Päikesesüsteem paar suurusjärku vähendatud mõõtmetega. Neli suurt kuud 1610. aasta jaanuaris Galilei avastatud Jupiteri suured kuud näitasid, et ka mõni teine planeet peale Maa võib omada kaaslasi. See oli tähtis tõend Kopernikuse maailmasüsteemi kasuks. Oli ju tolle ajani Kuu ainus teadaolev planeedikaaslane. Esimesena vaatles Jupiteri kaaslasi küll saksa astronoom Simon Marius (Meier), kuid Galilei, kes avastas nad sõltumatult kümme päeva hiljem, taipas esimesena, millega on tegemist. Marius andis kuudele ka kreeka mütoloogiast pärinevad nimed ja rajas sellega traditsiooni, mis kestab tänaseni: planeedid kannavad rooma jumalate nimesid ja nende kaaslastele antakse selle jumalaga seotud isikute või olendite kreekapäraseid nimed.
Need on tekkinud veest ja ammoniaagist, mis on sealse temperatuuri tõttu kamakateks külmunud. Kõigil hiidplaneetidel on rõngad. Neptuunist kaugemal oli põhiliseks aineks jää. Sellest kujunesid suhteliselt väikesed jäämaailmad, millest suurim on Pluuto. Jupiter Jupiter on meie planeedisüsteemis viies, seejuures esimene hiidplaneet nii järjekorras kui ka suuruse mõttes. Jupiteri neli suurimat kaaslast on: Y Europa, Y Ganymedes,on ainuke planeedikaaslane, millel on magentväli, Y Callisto Y Io-kutsutakse kirju välimuse tõttu pitsa-kuuks. Maa tüüpi planeetidega võrreldes on Jupiter neist sootuks erinev taevakeha. Tema atmosfäär on palju paksem. Sellest allapoole pole ei tahket pinda ega kivist maastikku. Jupiter on koostiselt väga lähedane algsele Päikese udukogule, millest moodustus terve Päikesesüsteem. Atmosfääri alumistes kihtides kasvab rühk nii suureks, et vesinik läheb vedelasse
Jupiteri kaugeimate kuude orbiitide raadiused on täitsa võrreldavad Merkuuri orbiidi raadiusega; veelkord tekib tunne, et Jupiteri süsteem on Päikesesüsteem paar suurusjärku vähendatud mõõtmetega. 2.1NELI SUURT KAASLAST 1610. aasta jaanuaris Galilei avastatud Jupiteri suured kuud näitasid, et ka mõni teine planeet peale Maa võib omada kaaslasi. See oli tähtis tõend Kopernikuse maailmasüsteemi kasuks. Oli ju tolle ajani Kuu ainus teadaolev planeedikaaslane. Esimesena vaatles Jupiteri kaaslasi küll saksa astronoom Simon Marius (Meier), kuid Galilei, kes avastas nad sõltumatult kümme päeva hiljem, taipas esimesena, millega on tegemist. Marius andis kuudele ka kreeka mütoloogiast pärinevad nimed ja rajas sellega traditsiooni, mis kestab tänaseni: planeedid kannavad rooma jumalate nimesid ja nende kaaslastele antakse selle jumalaga seotud isikute või olendite kreekapäraseid nimed. Joonis 3. Jupiteri suured kaaslased
25 raadiusega; veelkord tekib tunne, et Jupiteri süsteem on Päikesesüsteem paar suurusjärku vähendatud mõõtmetega. (Allikad 4, 5, 8, 10) 7.2. Neli suurt 1610. aasta jaanuaris Galilei avastatud Jupiteri suured kuud näitasid, et ka mõni teine planeet peale Maa võib omada kaaslasi. See oli tähtis tõend Kopernikuse maailmasüsteemi kasuks. Oli ju tolle ajani Kuu ainus teadaolev planeedikaaslane. Esimesena vaatles Jupiteri kaaslasi küll saksa astronoom Simon Marius (Meier), kuid Galilei, kes avastas nad sõltumatult kümme päeva hiljem, taipas esimesena, millega on tegemist. Marius andis kuudele ka kreeka mütoloogiast pärinevad nimed ja rajas sellega traditsiooni, mis kestab tänaseni: planeedid kannavad rooma jumalate nimesid ja nende kaaslastele antakse selle jumalaga seotud isikute või olendite kreekapäraseid nimed. (Allikad 4, 5, 8, 10)
annaabi.ee 
