Suure massiga tähti on vähe, enamiku tähtede mass on Päikese massist väiksem. Massist sõltub tähe edasine areng ja eluiga. Mida suurem on mass, seda lühem on eluiga. Päikese elukäigu neli staadiumi : gaasipilve kokkutõmbumine, vesiniku põlemine heeliumiks ( selle staadiumi poole peal on Päike ), heelium põleb süsinikuks ( Päike muutub punaseks hiiuks ) ja viimases staadiumis Päike heidab ära oma atmosfääri ja tõmbub kokku valgeks kääbuseks ( hakkab jahtuma ). Supernoovade plahvatustes tekivad kõik rauast raskemad elemendid. Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem.Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb enam kui 100 miljardist tähest. Linnutee galaktika tuum on Päikese massist vähemalt miljard korda suurem.Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika. Päike paikneb Linnutee galaktika tasandi läheduses, ühe spiraalharu sisemisel serval, 34 000 valgusaasta kaugusel galaktika tuumast
inimkonna ajaloos aatompomme, on II maailmasõjas 6-9. augustil 1945. aastal, kui USA heitis Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile tuumapommid. · Hiroshima linna hävitas pomm "Little Boy," Nagasakile põhjustas hävingu aga "Fat Man." · Nagasakile sai saatuslikuks hea ilm, sest esialgu plaaniti visata pomm Kokura linnale. Seal olid aga ilmastikutingimused lendamiseks viletsad, seepärast otsustatigi hävitada Nagasaki. · Plahvatustes hukkus umbes 200 000 inimest. Nagasaki ja Hiroshima tuumapommi plahvatuse tagajärjed Lõhkenud Tuumapommid Kuupäev Nimi Võimsus Riik Eesmärk kilotonnides 16.juuli 1945 Trinity 19 USA 1. Tuumarelva test 6.aug. 1945 Little Boy 15 USA Hiroshima pommitamine 9
Supernoova võib tekkida kahel põhjusel: kas ülihiius tuumasünteesi lõppsaadusena tekkiv raud muutub tähe tuumas nii tihedaks, et raudtuum kollabeerub iseenda raskuse all, või kui valge kääbus saab teiselt tähelt ainet juurde, kollabeerudes süsinikutuumadel põhineva plahvatusliku tuumasünteesi käigus. Supernoova jäänuk on tähest välja paiskunud ainest moodustunud udukogu. Paljud inimkeha koostises olevad keemilised elemendid on tekkinud supernoova plahvatustes. Pulsarid Pulsar on kiiresti pöörlev neutrontäht, mis kiirgab korrapäraseid raadiolainete impulsse nagu nähtamatu kosmiline majakas. Esimese pulsari avastas Cambridge'i astronoomiadoktorant Jocelyn Bell Burnell 1978. aastal. Praegu on teada 2000 pulsarit, kuid meie galaktikas võib pulsareid olla isegi 100 000. Aja jooksul nende pöörlemine aeglustub. Pulsarid tekivad tõenäoliselt supernoova plahvatuse tagajärjel, sellepärast ongi enamik
apteekides ning lämmastikhappel puudub kätte saadavus. C6H7O2(OH)3 + 3HNO3 C6H7O2(ONO2)3 + 3H2O [1] Hapete käsitlemisel kasutada kummikindaid ja nahale sattumise korral loputada koheselt rohke veega. 22 Katse ei ole teostatav, sest puudub lämmastikhappe kättesaadavus aga vatti süütamisel põleb ta suure leegiga koheselt ära. 23 KOKKUVÕTTE Antud uurimus põhineb plahvatustes mida on võimalik kodus teha, kuid annab ka lühiülevaate plahvatustest üldiselt, võimsamatest pommidest, ning enam levinud lõhkeainetest. Plahvatus on mingis ruumiosas toimuv energia ülikiire vabanemine, millega kaasnevad aine oleku muutus, temperatuuri järsk tõus ja lööklaine Uurimuses analüüsitakse 11 katse reaktsiooni käiku, mis on leitud ainult internetist, katsetele antakse täpsemad kirjeldused ja tuuakse välja ka katsete jaoks vajalikud
seega kaugeid tähti ja galaktikaid.Optilised teleskoobid koguvad valgust, raadioteleskoobid raadiolaineid.Selgema pildi näiteks tähe röntgenfoto saamiseks saadetakse teleskoop atmosfäärist välja maa tehiskaaslaseks. a)Optilisi teleskoope kasutatakse selleks, et näha võimalikult nõrku, seega kaugeid tähti, planeete ja galaktikaid. b)Raadioteleskoopidega näeme, et raadiolaineid kiirgavad iseäralikud tähed, gaasipilved ja galaktikate tuumad, see vabaneb mitmesugustes plahvatustes. c)Teleskoopidega kosmoses maa tehiskaaslase orbiidil näeme kaugemale kui maapealsete läbi õhu vaatavate teleskoopidega.Veelgi olulisem on see, et kosmoseteleskoobiga saab mõõta tähtede röntgeni ja ultraviolettkiirgust, mis maa atmosfäärist üldse läbi ei tule. d)Kosmosejaamad ehk ümber maa tiirlevad uurimisjaamad ja laborid on selleks, et teadlased ja astronaudid saaksid seal viia läbi katseid, vaatlusi ja uurida kaaluta oleku mõju inimesele.
valgusaasta kaugusel asuvas galaktikas M82. Objekti avastamisest teatati teisipäeval, vahendab Space.com. ,,2009. aasta mais lagedale ilmunud objekt on meid kukalt kratsima pannid -- midagi päris samasugust ei ole me kunagi varem kohanud," selgitab Inglismaa Manchesteri ülikooli Jodrell Banki observatooriumi raadioastronoom Tom Muxlow. M82 on ,,tähevabrik" -- selline galaktika, mis vorbib metsikul kiirusel uusi tähti. Suurem osa sel moel tekkinud tähtedest sureb röögatutest plahvatustes. M82-s ilmnevad supernoovad enam- vähem iga 20-30 aasta tagant. Siiski on tolles galaktikas tekkinud supernoovadel seni olnud kombeks mitme nädala vältel raadiolainepikkustel eredamaks muutuda ning järgmiste kuude jooksul aeglaselt hääbuda. Uus salapärane taevakeha ilmus aga väga äkiliselt paari päeva jooksul ning pole isegi ligi aasta hiljem ilmutanud ühtegi märki vaibumisest. ,,Tõtt-öelda on see isegi veidi eredamaks muutunud," nendib Muxlow.
annaabi.ee 
