2) Ürgookean •madalaveeline •soe (soojuse andis Maa sisemus – maakoor õhuke!) pidev vulkaaniline tegevus •väga palju erinevaid keemilisi aineid Aatomid →lihtsad molekulid→orgaanilised ained ‽Sünteesi võimalikud energiaallikad: 1)äike e elektrilaengud →Milleri katse! 2)Maa soojus 3)UV 4)radioaktiivne kiirgus 5)erinevatel plahvatustel tekkiv energia ‽Ei ole tõestatud •nukleiinhapete teket (DNA,RNA) •geneetilise koodi teke Biomolekul – tekivad ainult elusorganismide sees Abiootilised – tekivad väljaspool elusorganisme Elu areng Maal/Bioloogiline EV I. Esimesed organismid maal ~4-3 miljardit aastat tagasi •bakteri taolised →•ainuraksed →•eeltuumne – prokarüoodid •anaeroobsed – ei tarvita hapnikku
milj kraadi juures üsna harvad.Prootoni ja elektroni ühinemine toimub vajaliku energia olemasolu korral väga väikese tõenäosusega.Põhjuseks on see, et elektronile tuumajõud ei toimi ja siin on tegev teistsugune nn nõrk vastastikmõju. Suuremates tähtedes ja tähtede arengu lõppstaadiumides toimub ka teistsuguseid tuumareaktsioone, selliseid, kus heeliumist tekib raskemaid tuumi kuni raua tuumadeni välja.Veel raskemad tuumad tekivad vaid supernoovade plahvatustel. (vana)Tuumafüüsika rakendus-Kõige tuntum on kasuliku energia tootmine.Tuumkütuse kõrge energia tootmine. Tuumkütuse kõrge energiasisaldus on pannud kasutama tuumaenergiat peale elektrijaamade veel laevadel ja kosmoseaparaatides, kuid potentsiaalne avariiohtlikkus piirab selliseid rakendusi. Tuumareaktorite abil toodetavad erinevate keemiliste elementide radioaktiivsed isotoobid on leidnud kasutamist tehnikas, tootmises, meditsiinis ja teaduses
Kosmosesüstik "Space Shuttle" kasutab seda tehnoloogiat vibratsiooni vähendamiseks lennus. MÄRKUS: Rakettidest huvituv inimene ei tohi ise kunagi reaktiivmootorit ehitada. Isegi lihtsaina näivad mootorid on tegelikult väga keerulised. Mootorikesta tugevus, kütusemahutid, düüsi disain ning kütuse keemiline koostis on kõik amatööri võimalustest väljapool jäävad probleemid. Paljudel kodukootud rakettide plahvatustel on olnud traagilised tagajärjed. · Raketi stabiilsus ning kontrollsüsteemid Efektiivne reaktiivmootor on ainult üks osa töökindlast raketist. Rakett peab olema püsiv ka lennu ajal. Ebakindel rakett lendab korrapäratult, mõnikord viseldes või suunda muutes. Sellised raketid on väga ohtlikud, kuna nende liikumissuunda ei saa ette ennustada. Valesti ehitatud raketid võivad kummuli minna ning koguni startimisväljakule tagasi kukkuda .
Kõigist elementidest on ta kõige elektronegatiivsem, seetõttu on ta oksüdatsiooniaste kõigis ühendites -1. See puudutab ka tema ühendeid hapnikuga - hapniku fluoriide. Vesinikuga moodustab fluor vesinikfluoriidi. Ta reageerib ägedalt paljude liht- ja liitainetega. Inimkehale (nii limaskestadele kui ka nahale) mõjub fluor söövitavalt. Fluor on Universumis üsna levinud element. Mõnede teooriate kohaselt võib see olla tingitud elemendi tekkimisest supernoova plahvatustel, kui fluor moodustub neoonist neutriinode toimel. 1996. aastal avastas Euroopa Kosmoseagentuur (European Space Agency) vesinikfluoriidi jälgi galaktika keskme läheduses paiknevas tähtedevahelises hiigelpilves. See on esimene kord, kui fluori sisaldavaid molekule avastati tähtedevahelises ruumis. Ka Päikesesüsteemi mitmed taevakehad sisaldavad fluori. Kivimeteoriitidest on seda leitud 0,0036%, metallmeteoriitide koostises teadaolevalt fluori ei ole. Maal
Joonis 12a. Adiabaatse protsessi kujutamine Ts-diagrammil. Adiabaatsel paisumisel kulgeb joon ülalt alla, komprimeerimisel aga alt üles. Joonistades läbi protsessi algpunkti (temperatuuri intervallis T1-T2) isohoor-ja isobaarjoone, võime Ts- diagrammilt otseselt määrata protsessis esinevad siseenergia ja entalpia muutused. Siseenergia muutus u = l = u1-u2 = bd1ab, entalpia muutus i = lt = i1-i2 = ce1ac. 5.9. Polütroopne protsess. Reaalsed protsessid soojusmasinates, tulekahjudel ja plahvatustel toimuvad soojusvahetuse ja muutuvate parameetrite m, p, v ja T tingimustes, st muutuvad peaaegu kõik parameetrid. Need ei ole ei adiabaatsed ega isotermsed protsessid. Joonisel 13 on pv-koordinaadistikus m=konst tingimuses on need protsessid kujutatud isotermi (pv=konst) ja adiabaadi (pv=kkonst) vahel. Neid protsesse võib olla palju või siis üks protsess võib koosneda üksteisele järgnevatest eraldivõetavatest protsessidest. Sellepärast nimetatakse neid polütroopseteks.
annaabi.ee 
