põleb sinise leegiga. Väävel looduses Väävel on organismide elutegevuseks vajalik element. Taimed omastavad vees lahustunud väävliühendeid, peamiselt sulfaate juurtega mullast. Organismides toimuva valgusünteeso käigus sulfaadid redutseeruvad. Valkude lagunemisel soolebakterite tegevuse tulemusena tekivad uuesti sulfaadid. Elusorganismide jäänuste kõdunemisel tekib valkude lagunemisel H2S mis väävlibakterite toimel oksüdeerubväävelhappeks ja sulfaatideks. Väävli põlemis/plahvatusreaktsioon. Happevihmad Inimtegevuse tagajärjel on looduslik tasakaal natuke rikutud. Mitmete kütuste põletamisel paiskub õhku suurtes kogustes SO 2 , SO3 , NOx . Need ühendid oksüdeeruvad õhuhapniku, niiskuse ja vihmavee toimel moodustades mitmeid happeid jm aineid, mis põhjustavad happevihmade teket. Puhta vihmavee pH on tavaliselt 6 5,5 (nõrgalt happeline CO2 sisalduse tõttu). Happevihmade pH võib olla isegi alla 4ja
Väävel looduses Väävel on organismide elutegevuseks vajalik element. Taimed omastavad vees lahustunud väävliühendeid, peamiselt sulfaate juurtega mullast. Organismides toimuva valgusünteeso käigus sulfaadid redutseeruvad. Valkude lagunemisel soolebakterite tegevuse tulemusena tekivad uuesti sulfaadid. Elusorganismide jäänuste kõdunemisel tekib valkude lagunemisel H 2S mis väävlibakterite toimel oksüdeerubväävelhappeks ja sulfaatideks. Väävli põlemis/plahvatusreaktsioon. Happevihmad Inimtegevuse tagajärjel on looduslik tasakaal natuke rikutud. Mitmete kütuste põletamisel paiskub õhku suurtes kogustes SO2 , SO3 , NOx . Need ühendid oksüdeeruvad õhuhapniku, niiskuse ja vihmavee toimel moodustades mitmeid happeid jm aineid, mis põhjustavad happevihmade teket. Puhta vihmavee pH on tavaliselt 6 5,5 (nõrgalt happeline CO 2 sisalduse tõttu). Happevihmade pH võib olla isegi alla 4ja
2HCO3 CO3 + CO2 + H2O Sellest tingituna hakkavad kulgema järgmised reaktsioonid: Ca2+ + 2HCO3 CaCO3 + CO2 + H2O Mg2+ + 2HCO3 Mg(OH)2 + 2CO2 Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nimetatakse katlakiviks. Leidub eriti soojaveetorudes, kateldes, veekeedumasinates. Plahvatuste korral toimuvad ühinemisreaktsioonid redoksreaktsiooni skeemi järgi ja üheks komponendiks on õhus olev hapnik. Et toimuks reaktsioon, on vaja ergastada üks osake ja edasi toimub ahelreaktsioon. Plahvatusreaktsioon toimub sekundi murdosa jooksul. Põhimõtteliselt on see suure energiahulga vabanemine osakeste vahelistest sidemetest väga väikese aja jooksul. Argielus kõige plahvatusohtlikumad süsteemid: · süsteem aur-õhk dietüüleeter, bensiin, atsetoon, metüülatsetaat, etanool, diklooretaan; · süsteem gaas-õhk butaan, C3H8, C2H2 , majapidamisgaas, CH4, NH3 · süsteem tolm-õhk kivisüsi, tärklis, jahu, suhkur, väävel 25
Leidub eriti soojaveetorudes, kateldes, veekeedumasinates. Tekib pinnavee ja põhjavee kokkusattumisel või põhjavee kokkupuutel õhuga. Tekib korduval vee kuumutamisel. Ca2+ + 2HCO3- CaCO3 + CO2 + H2O ja Mg2+ + 2HCO3- Mg(OH)2 + 2CO2 Plahvatuse korral toimuvad ühinemisreaktsioonid redoksreaktsiooni skeemi järgi ja üheks komponendiks on õhus olev hapnik. Et toimuks reaktsioon, on vaja ergastada üks osake ja edasi toimub ahelreaktsioon. Plahvatusreaktsioon toimub sekundi murdosa jooksul. Põhimõtteliselt on see suure energiahulga vabanemine osakeste vaheliset sidemest väga väikese aja jooksul. Argielus kõige plahvatusohtlikumad süsteemid on : 1) aur-õhk dietüüleeter, bensiin, atsetoon, metüülatsetaat, etanool, diklooretaan; 2) gaas-õhk butaan, C 3H8, C2H2, majapidamisgaas, CH4, NH3; 3) tolm-õhk kivisüsi, tärklis, jahu, suhkut, väävel. 26. Difusiooni mõiste. Millest sõltub difusiooni kiirus
vase ühenditest. Leidub eriti soojaveetorudes, kateldes, veekeedumasinates. Tekib pinnavee ja põhjavee kokku sattumisel või põhjavee kokkupuutel õhuga. Tekib vee korduval kuumutamisel. Ca 2+ + 2HCO3- ->CaCO3+ CO2 + H2O ja Mg2+ + 2HCO3- -> Mg(OH)2 + 2CO2 Plahvatuste korral toimuvad ühinemisreaktsioonid redoksreaktsiooni skeemi järgi ja üheks komponendiks on õhus olev hapnik. Et toimuks reaktsioon, on vaja ergastada üks osake ja edasi toimub ahelreaktsioon. Plahvatusreaktsioon toimub sekundi murdosa jooksul. Põhimõtteliselt on see suure energiahulga vabanemine osakeste vahelistest sidemetest väga väikese aja jooksul. Argielus kõige plahvatusohtlikumad süsteemid: süsteem aur-õhk dietüüleeter, bensiin, atsetoon, metüülatsetaat, etanool, diklooretaan; süsteem gaas-õhk butaan, C 3H8, C2H2 , majapidamisgaas, CH4, NH3;süsteem tolm-õhk kivisüsi, tärklis, jahu, suhkur, väävel. 26. Difusiooni mõiste. Millest sõltub difusiooni kiirus
annaabi.ee 
