See leiab aset kindlates kontsentratsioonivahemikes. Gaasi, auru või tolmu minimaalset kontsentratsiooni õhus, mille puhul võib tekkida plahvatus, nimetatakse antud segu plahvatusohtliku kontsentratsiooni alumiseks piiriks. Maksimaalset gaasi-, auru- või tolmusisaldust õhus, mille juures antud segu on veel võimeline plahvatama süüteallika mõjul, nimetatakse plahvatusohtliku kontsentratsiooni ülemiseks piiriks. Tolmul võib ülemine piir puududa. Allja ülalpool plahvatuspiiri on segu plahvatusohutu. Plahvatuspiire on võimalik muuta: · rõhu alandamisega, seejuures plahvatusintervall kitseneb ja teatud rõhu juures muutub segu plahvatusohutuks; · kaitsegaaside kasutamisega (CO2, N2, CCl4). Lööklaine kiirus plahvatuse puhul on 10100 m/s, kui aga kiirus ulatub 100500 m/s, siis nimetatakse sellist plahvatust detonatsiooniks. Plahvatusohtlike segude puhul eristatavad ülemine ja alumine plahvatuspiir on vedelike
efektiivsemalt ravida! · Esimese , teise ja kolmanda klassi põletusastmed. 4. Plahvatused Plahvatus on mingi aine ülikiire põlemine (oksüdeerimine) millega kaasneb tavaliselt valgussähvatus ja helibarjääri ületamine (pauk). Plahvatuse all mõeldakse vahel ka mingi objekti momentpeatumist mingi teise objekti suhtes (põkkumine). Näiteks meteoriidi langemine Maale. Plahvatus tekib kui kütus ( põlevaine ) on segunenud õhuga plahvatuspiiri normis ning on olemas süüteallikas. Tuleb pidada meeles , et selles direktiivis mõistetakse plahvatuse all põlemisi kus põlemine põlevaine ja atmosfääritingimustele vastava õhu segus gaasi , auru , põlevudu või tolmuga levib süttimise järel kogu põlemata segule. 4.1 Näited plahvatusohtudest erinevates majandusharudes · Keemiatööstus Keemiatööstuses muudetakse ja töödeltakse kergestisüttivad gaase , vedelikke ja tahkeid aineid mitme erineva protsessi puhul
kontsentratsioonivahemikes. Gaasi, auru või tolmu minimaalset kontsentratsiooni õhus, mille puhul võib tekkida plahvatus, nimetatakse antud segu plahvatusohtliku kontsentrat - siooni alumiseks piiriks. Maksimaalset gaasi-, auru- või tolmusisaldust õhus, mille juures antud segu on veel võimeline plahvatama süüteallika mõjul, nimetatakse plahvatusohtliku kontsentratsiooni ülemiseks piiriks. Tolmul võib ülemine piir puududa. Allja ülalpool plahvatuspiiri on segu plahvatusohutu. Plahvatuspiire on võimalik muuta: · rõhu alandamisega, seejuures plahvatusintervall kitseneb ja teatud rõhu juures muutub segu plahvatusohutuks; · kaitsegaaside kasutamisega (CO2, N2, CCl4). Lööklaine kiirus plahvatuse puhul on 10100 m/s, kui aga kiirus ulatub 100500 m/s, siis nimetatakse sellist plahvatust detonatsiooniks.Plahvatusohtlike segude puhul eristatavad
järgnevalt süttib ka kütus. See on u 60/70 kraadi kõrgem. 4) hangumis temp on temp millest alates katseklaasiga 45 kraadise nurga all kallutatud marsruudi pindjääb 1 min jooksul muutumatuks. Gaaskütuse täiendavad karakteristikud: · Gaasi absoluutne tihedus ja suhteline tihedus gaas C3H8-=1,97kg/m2 C4H10- = 2,6kg/m2 · Gaaside plahvatuspiirid: igal gaasil on 2 plahvatuspiiri- 1.alumine-on gaasi minimaalne konsetratsiooni gaasõhusegus, mille juures toimub veel plahvatus lahtise leegi juurdeviimisel. 2. ülemine plahvatuspiir on maximaalne konsetratsiooni gaasõhusegus, mille juures toimub veel plahvatus lahtise leegi juurdeviimisel. Kütuste põlemine On füüsikalis keemiline protsess, mille käigus kütus viiakse kokku õhuga ja seejärel süüdatakse, ss toimub õhus oleva hapniku ühinemine kütuse põlev elementidega ja selles
annaabi.ee 
