Selline vulkaanitüüp on maapinnal tavalisim ja nii enamik inimesi vulkaane ette kujutabki. Lõõrvulkaanid jaotatakse mitmesuguste tunnuste alusel veel kihtvulkaanideks, kus esineb nii laavat kui ka vulkaanilist tuhka, sageli kihiti, kilpvulkaanideks, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest, slakikoonused, mis on suhteliselt väiksed valdavalt slakist koosnevad künkad, maarideks, mis on magmalise kuumutamise abil paisunud põhjavee põhjustatud plahvatuslehtrid, ja teisteks liikideks. Foto 6, lõõrvulkaan (http://www.worldatlas.com/upload/69/9e/63/volcano-diagram.jpg ) 9 Kilpvulkaan Kilpvulkaanid on võrreldes ülejäänud vulkaanidega suhteliselt lamedad. Selle põhjuseks on kilpvulkaanide vulkaaniliste produktide keemilisest koostisest tulenevad omadused. Kilpvulkaanid purskavad reeglina aluselist laavat, mis võrreldes ränirikkamate laavadega on tunduvalt vedelam. Seega saab laava kraatrist kaugemale voolata, moodustadeski lameda
Selline vulkaanitüüp on maapinnal tavalisim ja nii enamik inimesi vulkaane ette kujutabki. Lõõrvulkaanid jaotatakse mitmesuguste tunnuste alusel veel kihtvulkaanideks, kus esineb nii laavat kui ka vulkaanilist tuhka, sageli kihiti, kilpvulkaanideks, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest, slakikoonusteks, mis on monogeneetilised suhteliselt väiksed valdavalt slakist koosnevad künkad, maarideks, mis on magmalise kuumutamise abil paisunudpõhjavee põhjustatud plahvatuslehtrid, ja teisteks liikideks. Võimsate vulkaanipursete tagajärjel võib magmakamber osaliselt tühjeneda, jättes ülalasuva vulkaani toetuseta, mille tagajärjel viimane sisse variseb, jättes järgi negatiivse pinnavormi, mida nimetatakse kaldeeraks. Kilpvulkaan Kilpvulkaanid on võrreldes ülejäänud vulkaaniehitistega suhteliselt lamedad. Selle põhjuseks on kilpvulkaanide vulkaaniliste produktidekeemilisest koostisest tulenevad omadused.
Valguskiir- jalad valgussähvatuse poole. Näiteks guse intensiivsus väheneb võrdeliselt tekitab keskmine 100 kT tuumapom- kauguse ruuduga. Et valguskiirgus mi lööklaine isikkoosseisule vigastusi ei läbista läbipaistmatuid materjale, avamaastikul 3 km, soomukis 1,8 km kaitseb nende taha varjumine kahjus- ja varjendis 0,6 km raadiuses epitsent- tava toime eest. Kaitseks sobivad ma- rist. Kirjeldatud tuumapommi löök- dalad müüritised, plahvatuslehtrid, laine muudab soomukid 1000 meetri kraavid jne. ja autod 1700 meetri kaugusel epit- sentrist kasutuskõlbmatuks. Lööklaine umbes 50% plahvatu- se energiast. Ülehelikiirusega õhu- Läbistav (radioaktiivne) kiirgus mass liigub plahvatuskeskmest laia- umbes 15% plahvatuse energiast. Ra- li. Lööklaine kiirus väheneb kauguse dioaktiivne kiirgus (gammakvandid kasvades
annaabi.ee 
