Koolipoiste endises klassiruumis olid kirjutatud vaprate sõdurite nimed klassitahvlile. Filmi vaadates jäi kõigepealt meelde nn. aja seisma panemine ja vaenlase lipu vahetamine sini-must-valge lipu vastu. See tundus sellise ajaloolise ja põneva hetkena, et mis nüüd küll edasi saab. Koolipoiste esimene lahing, kus kõik metsa laiali tormasid. Enne võitlusse minekut peaks siiski paika panema mingisuguse tegevusplaani- praegu jäi mulje, et vaenlast nähes pane aga ruttu plagama. Olles lahingus, kaotab Kohlapuu enesevalitsemise ja marsib üksinda punaarmee vastu. Taoline tegu pani teda ennast ohtu-sai haavata ja tekitab ka kaaslastes pingeid. Mulle jättis film hea mulje, seda enam, et tegu on Eesti oma filmiga, mis tõi kinodesse rekordkoguse vaatajaid, osatäitjad on tuntud eesti näitlejad, kes mängisid oma filmirolle suurepäraselt. Film oli kohati väga kaasahaarav- mis nüüd edasi saab, kes surma saab. Ilusti oli edasi antud ümbritsev ajalooline taust
· Vihma hakkas sadama Krokodill see nuttis palus Lapsed tuppa plagama Ära vihu viht on valus Voodi alla pugema Võttis oma reisipauna Raamat kätte, lugema Pidas halvaks külma sauna Kadus kiirelt üle mäe · A-B, hakka pähe Lapsed eks nüüd tuppa läe Kui ei hakka lükkan takka Kellega, millega · Üks on minu pea Suure pika kepiga Kaks silma kassilgi
leedulaste kallale. Oi, poisid, oleksite teie näinud, kuidas röövlite pähe tema mõõgast surma ja hukatust sadas! Aga ta oli liiga julge, tikkus otsekoiie tihedama salga sekka ja möllas vaenlaste keskel nagu mefs-kult koerte keskel. Minul tuli hirm, et vahest ei pääsegi enam välja, mu veri hakkas keema, ma möirgasin: «Jeesus ja Maria appi!» ja tuiskasin tema järele. Saime võidu. Röövlite salk pani kui hanekari kaagutades plagama. Me tapsime, et süda hüppas. Rüütel Kuuno aga laskis pääsenud talupoegadele süüa ja juua anda ja neid minema saates ütles ta veel: «Teie näete nüüd, kui vähe teie oma jõud teid kaitsta suudab. Teie sõimasite meid, meie aga kaitsesime teid. Sellepärast ärge olge tänamatud ega nurisege isandate üle, vaid kartke neid ja teenige truisti.» Nii kõneles minu mehine, minu tubli isand, ja vana lossipreester lisas sügavas liigutuses:
võis näha, kuidas relvad läigatasid. Clopin astus suure kivi otsa. «Rivistu, Argoo!» karjus ta. «Rivistu, Egiptus! Ri-vistu, Galilea!» Pimeduses tekkis liikumine. Määratu rahvahulk hakkas ennast kolonnidesse korraldama. Veidikese aja pärast kärgatas jällegi Argoo kuningas: «Täielikku vaikust läbi Pariisi minnes! Parooliks olgu: «Noad välguvad!» Tunglad läita alles Jumalaema kiriku juures. Edasi, marss!» Kümme minutit hiljem pani ratsavalve ehmatades plagama, nähes seda pikka mustade vaikivate inimeste rongkäiku, mis liikus alla Vahetajate silla poole läbi kõverate, Turgude linnajagu igas suunas läbilõikavate tänavate. IV. KARUTEENE Sel ööl polnud Quasimodol und. Ta oli parajasti lõpetanud oma viimase ringkäigu kirikus. Kiriku uksi kinni pannes ei märganud ta ülemdiakonit, kes temast mööda läks ja pisut pahameelt ilmutas, nähes, et Quasimodo ustele hoolega tohutuid raudriive ette lükkas
sulle õpetuseks. Teinekord vaata ette, keda sa narrima tikud.» Võõras poiss läks ära, puhastades riideid tolmust, nuuksudes ja nuusates. Aeg-ajalt vaatas ta tagasi, raputas pead ja ähvardas, mida ta kõik teeb Tomile «järgmine kord, kui ta tema kätte saab». Tom ainult irvitas seepeale ja pöördus ülevas meeleolus minema. Niipea kui ta oli keeranud selja, kahmas võõras poiss maast kivi, virutas talle sellega abaluude vahele ja pistis siis ise antiloobi kürusega plagama. Tom ajas reeturit taga kuni selle koduni ja sai niiviisi teada, kus ta elas. Ta seisis seepeale veidi aega värava juures, vaenlast välja kutsudes, kuid vaenlane näitas talle ainult lõustu läbi akna ega võtnud väljakutset vastu. Viimaks ilmus vaenlase ema, nimetas Tomi halvaks, õelaks, vulgaarseks lapseks ja käskis tal ära minna. Tom läkski ära, kuid tõotas selle poisiga veel arveid õiendada.
annaabi.ee 
