12(33) Lehekülg Millised rikked võivad tekkida, kuidas need endast tunda annavad (sümptomid) ja kuidas neid kontrollitakse? Rike Sümptom Kontroll Tühikäigu klapp on lahti Süsteem kogub väga aeglaselt Näidikuga jälgida kui kiiresti jäänud, plaatklapid ei ole enam rõhku. rõhk kasvab hermeetilised,tihendid lekivad või kolvirõngad on liigselt kulunud Theoretical exercises Basic course, brakes Reg. No. TEC 01.10.01.06-01 en Tehniline väljaõpe Kuupäev 1999-09-24
Hea hermeetilisuse saamiseks klapid soveldatakse klapipesa (klapisadula )järgi. Mõnikord kinnitatakse klapisadula sisse või klapi peale tihendusrõngas (kumm, nahk jne ), millega saadakse ka löögivaba klapi töö. 23 Ebatihe klapp tekitab suuri mahulisi kadusid , tingib pumba mahukasuteguri vähenemise. Klapi hüdrauliline takistus oleneb klapi ja klapipesa voolujoonelisusest. Kolbpumpades kasutatavad klapid liigitakse : 1. Taldrikklapid . 2. Plaatklapid. 3. Liigendklapid. 4. Kuulklapid. Olenevalt klapi tööpinna kujust võivad taldrikklapid olla lameklapid või koonilised taldrikklapid. Klapi liikumise suunamiseks on alumised ja ülemised juhtribid ja juhtpinnad. Klapi tõusu suurust reguleerib tõusu piiraja. Taldrikklapp on suhteliselt jäik ja raske, seepärast peab tema tõus löökide vältimiseks pessa istumisel olema võimalikult väike. Plaatklapi tihendpinna moodustab rõngasplaat Rõngasplaadid on
piiramiseks kasutatakse tõusupiirajaid. Hea hermeetilisuse saamiseks klapid soveldatakse klapipesa (klapisadula) järgi. Mõnikord kinnitatakse klapisadula sisse või klapi peale tihendusrõngas (kumm, nahk jne), millega saadakse ka löögivaba klapi töö. Ebatihe klapp tekitab suuri mahulisi kadusid, tingib pumba mahukasuteguri vähenemise. Klapi hüdrauliline takistus oleneb klapi ja klapipesa voolujoonelisusest. Kolbpumpades kasutatavad klapid liigitakse : 1. Taldrikklapid . 2. Plaatklapid. 3. Liigendklapid. 4. Kuulklapid. Olenevalt klapi tööpinna kujust võivad taldrikklapid olla lameklapid või koonilised taldrikklapid. Klapi liikumise suunamiseks on alumised ja ülemised juhtribid ja juhtpinnad. Klapi tõusu suurust reguleerib tõusu piiraja. Taldrikklapp on suhteliselt jäik ja raske, seepärast peab tema tõus löökide vältimiseks pessa istumisel olema võimalikult väike. Plaatklapi tihendpinna moodustab rõngasplaat. Rõngasplaadid on tavaliselt tehtud kerged ja
tõusupiirajaid . Hea hermeetilisuse saamiseks klapid soveldatakse klapipesa (klapisadula ) järgi. Mõnikord kinnitatakse klapisadula sisse või klapi peale tihendusrõngas (kumm, nahk jne ), millega saadakse ka löögivaba klapi töö. Ebatihe klapp tekitab suuri mahulisi kadusid , tingib pumba mahukasuteguri vähenemise. Klapi hüdrauliline takistus oleneb klapi ja klapipesa voolujoonelisusest. Kolbpumpades kasutatavad klapid liigitakse : 1. Taldrikklapid . 2. Plaatklapid. 3. Liigendklapid. 4. Kuulklapid. Olenevalt klapi tööpinna kujust võivad taldrikklapid olla lameklapid või koonilised taldrikklapid. Klapi liikumise suunamiseks on alumised ja ülemised juhtribid ja juhtpinnad. Klapi tõusu suurust reguleerib tõusu piiraja. Taldrikklapp on suhteliselt jäik ja raske, seepärast peab tema tõus löökide vältimiseks pessa istumisel olema võimalikult väike. Plaatklapi tihendpinna moodustab rõngasplaat Rõngasplaadid on
annaabi.ee 
