................................................2 Kerged plaatinametallid - kolmanda aastatuhande väärismetallid.......................................................6 Kasutatud kirjandus :......................................................................................................................... 11 Rasked plaatinametallid Kuus plaatinametalli jagunevad kaheks kolmeliikmeliseks triaadiks. Muude erinevuste kõrval eristab neid triaade teineteisest metallide tihedus. Kui kergete plaatinametallide tihedus on umbes 12 000 kg/m³, siis rasketel plaatinametallidel on see peaaegu kaks korda suurem (umbes 22 000 kg/m³). Rasked plaatinametallid osmium (Os), iriidium (Ir) ja plaatina (Pt) on ainulaadse keemilise püsivusega ja mitmete eriomadustega. Sinaka helgiga osmiumitükki ei mõjuta ükski hape ega leelis. Kollaka helgiga läikiv iriidium on habras (tugeva vasaralöögiga võib metallitüki purustada kildudeks), talub aga õhus kuumutamist kuni 2300 °C. Temasse
PLAATINAMETALLID Õppeaines: Informaatika Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI11 Juhendaja: õppejõud H. Jokk Tallinn 2010 Plaatina Sisukord Raili Silluste Page 2 Plaatina PLAATINAMETALLID Keemiliselt kõige püsivamateks metallideks on 6 plaatinametalli. Need on väärimetallid, mis on kullast kallimad ja moodustavad perioodilisussüsteemis 2 triaadi. Sõltuvalt metallide tihedusest eristatakse kergete ja raskete plaatinametallide triaadi. Sõltuvalt metallide tihedusest eristataks kergete ja raskete plaatinametallide triaadi. Kerged Pt- metallid on ruteenium (Ru), roodium (Rh) ja pallaadium (Pd), mille tihedus on ~12 g/cm 3. Rasked Pt-metallid osmium (Os), iriidium (Ir) ja plaatina (Pt) on kergest ligi 2 korda raskemad (tihedus ~22g/cm 3). Maakoores leidumise poolest on plaatinametallid kullast haruldasemad. Nende levimus väheneb reas RuPtPdRhOsIr.
raud(III)sulfaat : 2Fe(OH)3+3H2SO4=Fe2(SO4)3+6H2O Raud(III)kloriidi ja sulfaati kasutatakse reaktiividena keemialaborites. VIII rühma kõrvalalarühma metallid Erinevalt teistest perioodilisussüsteemi rühmadest ei ole VIII rühma kõrvalalarühmas elemendid mitte ükshaaval, vaid kolmekaupa, triaadides. Alarühm koosneb kolmest triaadist. *Rauatraadi kuuluvad raud , koobalt ja nikkel. Kaks järgmist triaadi sisaldavad plaatinametalle : 1) kergete plaatinametallide triaad ruteerium, roodium ja pallaadium , 2)raskete plaatinametallide triaad- osmium, iriidium ja plaatina. Rauasulamid Rauasulami omadusi mõjutab oluliselt süsinikusisaldus. Rauasulamit, milles on alla 2% süsinikku , nimetatakse teraseks, kui raua sisaldus on 2-5%, siis on tegemist malmiga. Kõrvuti süsinikuga sisaldub terases ja malmis veel lisandina väävlit , räni, fosforit, mangaani jt elemente.
läbi käinud pika ajaloolise arengutee. Nii mõnigi nüüdisaja argielumetall, näiteks raud, tina või alumiinium on mingil ajalooperioodil olnud väärismetalli seisuses. Tänapäeval loetakse neiks siiski vaid hõbedat, kulda ja kuut plaatinametalli plaatina, pallaadiumi, roodiumi, iriidiumi, osmiumi ja ruteeniumi. Kuus plaatinametalli jagunevad kaheks kolmeliikmeliseks triaadiks. Muude erinevuste kõrval eristab viimaseid üksteisest metallide tihedus. Kui kergete plaatinametallide ruteeniumi, roodiumi ja palladiumi tihedus on umbes 12g/cm³, siis rasketel plaatinametallidel osmiumil, iriidiumil ja plaatinal on see ligi kaks korda suurem ehk ~ 22 g/ cm³. (Hergi Karik,Aarne Tõldsepp 1974, lk 51) 2.1) Plaatina esimene teadusliktehniline rakendusala oli olla rahvusvahelise mõõtühikutesüsteemi etalonide materjal. Mõõtühikute kujunemine on läbi käinud pika arengutee. Antiigis ühtseid mõõtühikuid polnud.
Pärast vase ja plii eraldamist lahjendatud lämmastikhappega ning lisades naatrumkloriidi jäi alles Na3[RhCl6] · n H2O , millest jäi vedeliku aurustamisel alles roosakaspunane sool, millest etanooli vähendamisel ja tsingi eemaldamisel saadi puhas roodium. Roodiumiks, mis tähedab kreeka keeles roosat, nimetas Wollaston elementi seetõttu, et paljud roodiumi sisaldavad ained seda värvi on. Roodiumi ning ka teiste plaatinametallide saamine on väga raske ja kulukas, seda just nende vähese keemilise aktiivsus tõttu, mistõttu ei saa neid lihtsalt lahutada. Algaine, millest roodiumit saadakse, on anoodimuda, mis vase ja nikli tootmisel kõrvalproduktina elektrolüüsi käigus tekib. See lahustatakse kuningvees, kus kuld, plaattina ja palladium lähevad lauhusesse, samal ajal kui ruteenium, osmium, roodium, iriidium ja hõbe hõbekloriidina ei lahustu. Hõbekloriid muutub koos
% võrra. o Viimase poole sajandi vältel suurenes plaatina tootmine umbes 30-kordseks, samal ajal kui kullatoodang kasvas 2...3 korda. Seitsmekümnendail-kaheksakümnendail aastail oli kapitalistlike ja arengumaade plaatinatoodang siiski veel üle 20 korra kullatoodangust väiksem, ent plaatina oli kullast vaid 1,5 korda kallim. 1980.a maksis maailmaturul unts (31,1 g) kulda 500, unts plaatinat aga 700 dollarit. Aastaks 2000 prognoositi plaatinametallide vajaduseks o Ehetes kasutatav plaatina on tegelikult kuue metalli - plaatina, pallaadiumi, roodiumi, ruteeniumi, iriidiumi ja osmiumi - sulam. Nimatatud metallid on plaatinale kaalult ja koostiselt nii sarnased, et olid pea eristamatud kuni 19. sajandini. Tänapäeval sulatatakse plaatina sageli kokku vase ja titaaniga. See on ainus väärismetall, mida kasutatakse 90-95- protsendilise puhtusega ehetes, mis on allergiat leevendava toimega ja ei määrdu
21:31:22 Pallaadium Pallaadium on keemiline element järjenumbriga 46. Pallaadium on üks kuuest plaatinametallide gruppi kuuluvast metallist ning seega väärismetall. (Ülejäänud viis liiget lisaks plaatinale on ruteeniumi, roodiumi, osmiumi ja iriidiumi) Pallaadium on hõbedast tumedam ning plaatinast heledam, hõbevalget värvi, kerge ja elastne metall, mille pind ei tumene hapnikurikkas keskkonnas ning sellele ei teki kriimustusi ega pragusid. Lisaks on ta vähe reaktiive . Pallaadium säilitab oma värvuse läbi aja. Pallaadiumi on sulamis 950/000
2Fe(OH)3+3H2SO4=Fe2(SO4)3+6H2O Raud(III)kloriidi ja sulfaati kasutatakse reaktiividena keemialaborites. VIII rühma kõrvalalarühma metallid Erinevalt teistest perioodilisussüsteemi rühmadest ei ole VIII rühma kõrvalalarühmas elemendid mitte ükshaaval, vaid kolmekaupa, triaadides. Alarühm koosneb kolmest triaadist. *Rauatraadi kuuluvad raud , koobalt ja nikkel. Kaks järgmist triaadi sisaldavad plaatinametalle : 1) kergete plaatinametallide triaad ruteerium, roodium ja pallaadium , 2)raskete plaatinametallide triaad- osmium, iriidium ja plaatina. Rauasulamid Rauasulami omadusi mõjutab oluliselt süsinikusisaldus. Rauasulamit, milles on alla 2% süsinikku , nimetatakse teraseks, kui raua sisaldus on 2-5%, siis on tegemist malmiga. Kõrvuti süsinikuga sisaldub terases ja malmis veel lisandina väävlit , räni, fosforit, mangaani jt elemente.
4 Plaatinametallid on plaatinale keemilistelt omadustelt sarnased metallid. Need on iriidium, osmium, palladium, ruteenium ja roodium. Kuus plaatinametalli jagunevad kaheks kolmeliikmeliseks triaadiks. Muude erinevuste kõrval eristab neid triaade teineteisest metallide tihedus. Kergeteks plaatinametallideks loetakse Ruteeniumi (Ru), roodiumi (Rh) ja pallaadiumi (Pd). Kui kergete plaatinametallide tihedus on umbes 12 000 kg/m³, siis rasketel plaatinametallidel on see peaaegu kaks korda suurem (umbes 22 000 kg/m³). Rasked plaatinametallid osmium (Os), iriidium (Ir) ja plaatina (Pt) on ainulaadse keemilise püsivusega. [5] Tavaliselt puudub metallidel igasugune lõhn. Osmium on selle väite puhul erandiks. Osmiumil on nõrk kloori ja küüslaugu lõhn. Osmiumil on metallide hulgas kõige suurem tihedus. See on väga raskesti sulav metall, mistõttu soovitati elektripirnide tootmise
täitunud nii s - kui p - nivood) Väliselektronkihi suur püsivus keemil. passiivsus Oktetireegel: aatomid püüavad keemil. reaktsioonides saavutada 8-elekronilist väliskihti - max stabiilsus He, Ne, Ar - ühendeid ei tunta seniajani (v.a. eksimeerid ArO + jmt) Esimesed väärisgaaside ühendid saadi alles 1962 (N.Bartlett, sünd 1932) Kanadas, Briti Kolumbia provintsis I reaktsioon : Xe + PtF6 XePtF6 Bartlett, N. Proc. Chem. Soc., 218 (1962) 2. Plaatinametallide kasutusalad · peam lihtainetena ("vabade metallide" kujul) · · Kasutamine on piiratud hinna ja üldtoodanguga · (Os on 7 - 8 korda kallim kui Pd) · kasutatakse nii individ metalle (puhtalt) · kui omavahel sulamitena · üldiselt kasut PM seal, · kus asendamine teiste metallidega pole võimalik · (siiski umbes 50% Pt kogutoodangust · ehted, luksusesemed) · · Kõige laiemalt kasutatakse Pt ja Pd
Platinumit kasutatakse ka termopaaride materjalina. Sellisel juhul on plaatina osa plaatina- roodiumi sulamist, millest valmistatakse termopaari juhtmeid. See plaatina-roodium termopaar sobib kasutamiseks laboritava tingitud asjaolust, et kasutades neid on võimalik temperatuuri mõõtmine õhus kuni piirväärtused 1600-1700 kraadi. Hind Plaatina oli kullast vaid 1,5 korda kallim. 1980.a maksis maailmaturul unts (31,1 g) kulda 500, unts plaatinat aga 700 dollarit. Aastaks 2000 prognoositi plaatinametallide vajaduseks maailmas 400 tonni. Maakoores on ühe tonni kohta vaid 5 mg plaatinat, raudmeteoriidis aga 30 g. Pilt 1. Plaatina hind aastatel 1990-2017 Kuupäev Dollarit untsi Oktoober 2018 825.000000 September 2018 815.000000 August 2018 792.000000 Juuli 2018 831.000000
(valentselektronide) vastastoimest kristallivõre positiivselt laetud ioonide skeletiga. Doonoraktseptorside kompleksühendites (koodrinatsiooniline side koordinatiivsetes ühendites) - keemiline side kompleksühendites, kus üks või mitu aatomit moodustavad suurema arvu sidemeid, kui seda võimaldab nende aatomite kõrgeim formaalne valents. Kompleksühendi sisesfäär on üldiselt püsiv, seda püsivust iseloomustatakse ebapüsivuskonstandiga. Carl Claus – plaatinametallide kompleksühendid, Ru avastamine jm Alfred Werner - üldistas tollal tuntud teadmised kompleksühendite kohta, lõi kompleksühendite koordinatsiooniteooria Perioodilisusseadus (D.Mendelejev, 1869) Klassikaline PS - Elementide omadused, aga seetõttu ka nende poolt moodustatud lihtsate ja keeruliste kehade omadused asuvad perioodilises sõltuvuses nende aatomkaalust. Kaasaegne PS - Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht-