Tänu keelule hakati plaatinat kasutama ulatuslikult tööstustes. Ta on oluline aine autotööstustes, elektroonikas, naftakeemias ning ka meditsiinis . Plaatina võlu peitub tema välimuses. Tal on ainulaadne valge sära. Ta on kõige kõvem ehetes kasutatav väärismetall. Plaatina on ehtemetallina kõige otsituim vääriskivide raamimisel. Juveelitööstused kulutavad 40% maailma plaatinatoodangust. Käibeväljend oli : Üks gramm toodangut, üks aasta tööd. Populaarsus on plaatinal kasvanud ning seda kasutatakse kulla asemel kihlasõrmustel , kuna selle läige toob briljandi paremini esile. Jaapanis on plaatinast ehted hetkel kõige populaarsemad. Nad ostavad 85% maailmas toodetavatest plaatinaehetest. Plaatina on tänu kasvavale populaarsusele üks haruldaimatest metallidest maailmas.
On püsiv infrapunasest spektrist ultravioletse spektrini. Grafeenoksiid seob radioaktiivseid jääke Grafeenoksiidi helbed vees seovad radioaktiivsed tuumad Tekib radioaktiivne sade, mida on kerge koristada Suhteliselt odav ja tõhus meetod puhastamiseks Vähe keskkonnasaastet. Kütuseelementides Kasutada saab kütuseelementides katalüsaatorina plaatina asemel koobalt grafeeni. See on odavam ja püsivam. 17h pärast oli alles 70 % katalüsaatorit vs 60% mis oli plaatinal Reaktsioon on aktiivsem. Kõrvaklapid. Asendades kõrvaklappides tavalise membraani grafeenmembraaniga, on võimalik toota kvaliteetseid kõlareid. Grafeen on kerge, vastupidav mehhaanilisele stressile ja tugev. See võimaldab edastada puhtaid kõrgeid sagedusi ja kvaliteetseid madalaid. Praegu veel kõrvaklappides, sest raske on toota suuri grafeenilehti. Superkondensaatorid UCLA ülikoolis toodeti grafeenist superkondensaatoreid.
selle värvuselt heledamaks. Juveelitööstuses kasutatakse pallaadiumi ka valge kulla saamiseks ning ühe jootmissulami komponendina kõrgtemperatuuridel. Hõbe-valge, tugevalt peegeldav metallikiht võlub oma säraga ning on kergem, kui traditsioonilised materjalid. Juveelitööstuses kasutatakse pallaadiumi vähem kui plaatina, kulda ja hõbedat. Samasuguste ehete valmistamiseks kulub pallaadiumi kaalult 2 korda plaatinast vähem, tema valge värvus on intensiivsem kui plaatinal, seda on kergem töödelda ja oma kasutusomaduste poolest on see plaatinaga sarnane. Palladium imab suuri koguseid vesinikku ja laialdaselt kasutakse ka metallide pindamiseks keemiatööstuses, elektroonika-, hambaravi-sulamites, valmistatakse kirurgilisi instrumente ja veresuhkru testribasid. Richard F. Heck see mees, kes arendas välja esimese üldise meetodi pallaadiumi kasutamiseks keerulisemate süsinikstruktuuride sünteesimisel ja publitseeris 1968. aastal oma tulemused
Tänapäeval loetakse neiks siiski vaid hõbedat, kulda ja kuut plaatinametalli plaatina, pallaadiumi, roodiumi, iriidiumi, osmiumi ja ruteeniumi. Kuus plaatinametalli jagunevad kaheks kolmeliikmeliseks triaadiks. Muude erinevuste kõrval eristab viimaseid üksteisest metallide tihedus. Kui kergete plaatinametallide ruteeniumi, roodiumi ja palladiumi tihedus on umbes 12g/cm³, siis rasketel plaatinametallidel osmiumil, iriidiumil ja plaatinal on see ligi kaks korda suurem ehk ~ 22 g/ cm³. (Hergi Karik,Aarne Tõldsepp 1974, lk 51) 2.1) Plaatina esimene teadusliktehniline rakendusala oli olla rahvusvahelise mõõtühikutesüsteemi etalonide materjal. Mõõtühikute kujunemine on läbi käinud pika arengutee. Antiigis ühtseid mõõtühikuid polnud. Plaatina kasutamises on aegade vältel toimunud suuri muutusi. Algselt piirasid plaatina kasutust tema kõvadus ja kõrge sulamistemperatuur. Seda ei olnud
Arhipov töötas välja meeldiva roosaka värvusega uraalimetalli (75 %Pt, 25 %Cu), mis on ilusam puhtast plaatinast. See sulam on hästi poleeritav ning leidis kasutamist galanteriiesemete valmistamisel. Sulatades plaatinat rauaga, sai Arhipov suure kõvadusega terase, millega võis lõigata klaasi. Sellest kirjutati:"...kriimustas klaasi ja lõikas rauda nagu tina." Sulamist soovitati toota habemenuge. Praegu teatakse, et plaatinal on palju isotoope. Kaunitaride sõrmedes sirav plaatina koosneb 5 stabiilsest (192Pt, 194Pt, 195Pt, 196Pt, 198Pt) ja ühest radioaktiivsest isotoobist (190Pt). Viimase poolestusaeg on 6,9 x 1011 aastat ja tema osa plaatina üldmassis on väike (0,0127 %). Kõige enam leidub plaatinat, mille massiarvud on 195 (33,8 %), 194 (32,9 %) ja 196 (25,2 %). Teadlased on loonud ka 20 plaatina kunstlikku isotoopi. Neist enimkasutatavad isotoobid 197 (poolestusaeg 17,4 tundi)
annaabi.ee 
