Hiiumaal Villivallas, Laidoner Viiratsis, Savisaar Vastse-Kuustes, Veetõusme Tuhalas ja Tennosaar Võnnu pastoraadis(Must 2000: 94). Selliste universaalsete nimede puhul võib eeldada, et kaks samanimelist inimest omavahel suguluses on. Kuid nimede eestistamise käigus võis juhtuda ka nii, et unikaalsest nimest sai universaalne. Mitmed isikud leidsid omale uue nime nõukogude ajal. Näiteks kirjutab professor Must oma raamatus, et ENSV Plaanikomitees töötas keegi sm Tennosaar, kes oli rahvuselt valgevenelane, kuid oli endale Eestis töötades ilusa uue nime leidnud(Must 2000: 81). 3. Nimede muutmine ja muutumine Veel enne kui talupojad oma uute nimedega harjuda jõudsid, hakkas nende muutmine ja muutumine. Vastavalt tolleaegsele seadusele oli ametlikult perekonnanime muutmine küllaltki keeruline ja kulukas ettevõtmine ja kuulus vastavalt Vene riigi seadustele keisri pädevusse(Must 2000 57,58)
nõukogude täitevkomiteede taotlused. Eelarve projekti koostamine toimus koos ministeeriumide ja täitevkomiteedega. Peale eelarve projekti läbivaatamist vabariigi valitsuses esitati see NSV Liidu Rahandusministeeriumile, kus see nii tulude kui kulude osas vabariigi rahandusministeeriumi ja teiste ministeeriumide töötajatega üksikasjaliselt läbi vaadati. Enne aasta eelarve projekti läbivaatamist oli juba koostatud vabariigis ning NSV Liidu Plaanikomitees läbi vaadatud vastava aasta rahvamajanduse arendamise plaan, mille näitajatest eelarve koostamisel kapitaalehituse ja soetamiste osas peeti eriti rangelt kinni. Riigieelarve projekti läbivaatamine kestis NSV Liidu Rahandusministeeriumis tavaliselt kuu aega (juuli - august), mille lõppfaasis toimus vabariigi protestide läbivaatamine NSV Liidu rahandusministri juures Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe osavõtul. Muidugi jäi alati
haldama ja majapidamist korraldama. Riigi poolt uuesti pöördutakse tagasi sõjakommunismi aegse pol poole, kus rõhutakse ühelt poolt NEP-i kandvat alustala kulaklust ja teisalt soodustatakse kehvikuid, lõhestades külaühiskonna. 20Ndate keskpaigas hakati uuesti rõhutama majanduse tsentraliseeritud juhtimise vajadust, suurenes KRM(Kõrgem Rahvamajanduse) osakaal, hakati kõnelema, et NEP-i stiihia tuleb asendada plaanimajandusega. 1926 hakati Riiklikus Plaanikomitees välja töötama maj arendamise I perspektiivplaani, seda tuli edasi hakati arendama 5 aasta kaupa, viisaastakuplaanid. Kõik see oli vaid sissejuhatus, NEP-i vastu suunatud ettevaatlik, kauge tegevus. 1928 sai alguse NEP-i lammutamine. 1927-28 talvel tekkisid üle hulga aja tõsised raskused teravilja varumisel. Viimati olid olnud 1921-22 suure näljahäda ajal. Riik kavatses kokku osta 4,2 milj teravilja, 28 a alguseks oli suutnud kokku osta vaid 2,4- peaaegu poole vähem. Ei lähtunud
annaabi.ee 
