See muusika tõi Tüürile igakevadistel Tartu muusikapäevadel ka esimesed loomingupreemiad. Esimest korda premeeriti teda 1980. aastal, mil "Sümfoonia seitsmele esitajale" tunnistati muusikapäevade parimaks teoseks. Laia vastukaja äratas ka tema 1984. aastal konservatooriumi lõputööna kirjutatud sümfoonia. 1990. aastatel sai ta aina enam soliidseid loomingutellimusi kõikjalt maailmast ning tänaseks on Tüür kogu maailma üks enimmängitumaid nüüdisheliloojaid. Tema teoseid plaadistab peamiselt väga kõrge mainega ECM. Koosseisudelt kui zanridelt on Tüüri muusika mitmekesine . Tema loomingus on vokaalsümfoonilisi suurvorme, nagu oratoorium "Ante finem saeculi" ("Sajandi lõpu eel", 1985), missa "Lumen et cantus" (1989) , "Inquiétude du fini" ("Lõplikkuse rahutus", 1992). Üks kaalukamaid teoseid selles vallas on dirigent Peeter Lilje mälestuseks kirjutatud Reekviem (1994). fragment - Tallinna Kammerorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor
Rokistiil oli ühendatud vana ja kaasaegse süvamuusikaga.Nende hulgas oli loodud ekspressiivseid laule kuntstiväärtuslikele tekstidele.Rokkmuusika kogemus andis talle võimaluse kogeda kontakti publikuga.See muusika tõi Erkki-Sven Tüürile Tartu muusikapäevadel esimesed loomingupreemiad.Esimese preemia sai ta 1980 aastal "Sümfoonia seitsmele esitajale" eest.Juba 1990 aastal sai ta suuri loomingutellimusi tervest maailmast.Ta on kogu maailma enim mängitud nüüdisheliloojaid.Tema teoseid plaadistab ECM. ECM on maailmas suurimaid jazzile ja kaasaegse süvamuusika plaadikompanii.Tüüri muusika on mitmesine nii zanrilt kui koosseisult.Ta on kirjutanud vokaalsümfoonilisi suurteoseid,oratooriume ja missasid.Peeter Lilje mälestuseks kirjutas Reekviemi 1994 aastal.Tema tähtsam viimaste aastate töö on ooper "Wallenberg". Kriitikud peavad Tüüri muusikat kompositsioonitehniliselt väga meisterlikuks,emotsionaalseks ja kaasakiskuvaks
premeeriti teda 1980. aastal, mil "Sümfoonia seitsmele esitajale" tunnistati muusikapäevade parimaks teoseks. Laia vastukaja äratas ka tema 1984. aastal konservatooriumi lõputööna kirjutatud sümfoonia. Aastatega kasvas kiiresti publiku huvi tema loomingu vastu. 1990. aastatel sai ta aina enam soliidseid loomingutellimusi kõikjalt maailmast ning tänaseks on Tüür kogu maailma üks enimmängitumaid nüüdisheliloojaid. Tema teoseid plaadistab peamiselt väga kõrge mainega ECM. Tüüri muusika on mitmekesine nii koosseisudelt kui zanridelt. Tema loomingus on vokaalsümfoonilisi suurvorme, nagu oratoorium "Ante finem saeculi" ("Sajandi lõpu eel", 1985), missa "Lumen et cantus" (1989), "Inquiétude du fini" ("Lõplikkuse rahutus", 1992). Üks kaalukamaid teoseid selles vallas on dirigent Peeter Lilje mälestuseks kirjutatud Reekviem (1994). Tema viimaste aastate üks tähtsamaid teoseid on ooper "Wallenberg" (2001).
Esimest korda premeeriti teda 1980. aastal, mil "Sümfoonia seitsmele esitajale" tunnistati muusikapäevade parimaks teoseks. Laia vastukaja äratas ka tema 1984. aastal konservatooriumi lõputööna kirjutatud sümfoonia. Aastatega kasvas kiiresti publiku huvi tema loomingu vastu. 1990. aastatel sai ta aina enam soliidseid loomingutellimusi kõikjalt maailmast ning tänaseks on Tüür kogu maailma üks enimmängitumaid nüüdisheliloojaid. Tema teoseid plaadistab peamiselt väga kõrge mainega ECM. Tüüri muusika on mitmekesine nii koosseisudelt kui zanridelt. Tema loomingus on vokaalsümfoonilisi suurvorme, nagu oratoorium "Ante finem saeculi" ("Sajandi lõpu eel", 1985), missa "Lumen et cantus" (1989), "Inquiétude du fini" ("Lõplikkuse rahutus", 1992). Üks kaalukamaid teoseid selles vallas on dirigent Peeter Lilje mälestuseks kirjutatud Reekviem (1994). Tema viimaste aastate üks tähtsamaid teoseid on ooper "Wallenberg" (2001).
annaabi.ee 
