kinnitati plaatrüü puhul valdavalt neljakandilised plaadikesed igat nurka pidi neetide või rõngastega moodustades pika põlvini mantli. Jällegi muutusid kaitserüüd 14. sajandi lõpu poole: osava löögiga võis tabada täpselt kahe plaadi vahele, needid või rõngad purustada, ja vastase tappa. See viga parandati asendades väikesed plaadid suurtega, mis muutusid rinnakilpideks ning katsid peaaegu kogu rinna, ja väikeste plaatide kinnitamisel kasutati rohkem neete ja plaadikeste servad asetati teineteise peale, nii et plaadid katsid keha igalt poolt kahekordselt. Selliseid kaitserüüsid hakati nimetama brigantiinideks. 15. sajandil tekkis ja arenes täiuseni täisraudrüü ehk klassikaline raudrüü. Raudrüü kattis meest täielikult, välja arvatud ratsanikul need kohad, mis olid vastu hobust (istmik ja reied), kaenlaalused ja peopesad. Raudrüü all oli spetsiaalne polsterdatud vammus, mõnikord nõrgemate kohtade all ka rõngasrüü
Kollageenliimid- olenevalt toormaterjalist jagunevad kolmeks- kondi, naha ja kalaliimiks. Kollageen on valk, mis vees paisub ja lõhustub temperatuuril 80-90o juures, tekib glutiin. Glutiin- vees lahustuv liimivate omadustega aine. Nahaliim- tooraineks loomakeha sidekoe rikkamad osad (parkimiseks kõlbmatud nahaosad, kõõlused, sooned). Toorainet töödeltakse lubjavees, pestakse, kuivatatakse ja keedetakse. Keetmisel tekib liimaine glutiin. Toodetakse hele- kuni tumepruunide plaadikeste või teradena. Kondiliim- valmistatakse puhastatud ja rasvtustatud kontidest, sõrgadest, sarvedest. Purustatud toore keedetakse autoklaavides (keetmine rõhul). Kondiliim on nahaliimist heledam ja väiksema nakkuvusvõimega. Toodetakse plaadikestena, mille pind peab olema kuiv ja läikiv (mida läbipaistvamad plaadid seda parem kvaliteet). Kalaliim e zelatiin- valmistatakse mageveekalade luudest, ujupõitest toiduainetetööstuses (praegu zelatiin loomajäätmetest..
juustupulgad. Küpsistel ei lubata kõrbenud pealispinda ega täidise valgumist üle servade. Präänikud ja meekoogid. Präänikud on kujult ümmargused, ovaalsed või figuursed, meekoogid ristküliku kujulise plaadi kujulised. Sisaldavad 30...60% suhkrut. Valmistusviisilt jagatakse toor- ning keedupräänikuteks ja meekookideks. Viimaste valmistamisel hautatakse jahu kuuma suhkru- ja tärklisesiirupiga. Vahvlid on kerged ja poorsed tooted, mis küpsetatakse vedelast taignast õhukeste plaadikeste kujul. Liigitatakse täidiseta ja täidisega. Koogid koosnevad jahust küpsetatud pooltootest ja kaunistusest. Olenevalt kasutatud taigna liigist jagatakse biskviit-, liiva-, lehttaigna-, besee-, mandli., keedutaigna-, puru-, rummi- ja pannkookideks. Kaunistusmaterjalidena kasutatakse kreeme, puuvilju, marju, zeleed, pähkleid, pumatit, sokolaadi, sefiiri, martsipani, jogurtit jt. aineid. Tordid on kookidest suuremad (250...1500 g) ja keerukama kaunistusega. Torte
annaabi.ee 
