juurekaelal koore all, sisenemisava ümber vaigurõngas). Kuusel esinevad üraskid: Jalakas: Jalaka-kobrutäi (Eriosoma ulmi) lehed rulluvad kokku, alaküljel imevad kuuse-kooreürask (Ips typographus), harkkidane kooreürask (Ips duplicatus), harilik täid. Jalaka-paunatäi (Tetraneura ulmi) ümar pahk lehe pealispinnal. niineürask (Polygraphus poligraphus), harilik võraürask (Pityogenes chalcographus). Männil esinevad üraskid: suur-säsiürask (Tomicus piniperda), väike-säsiürask (Tomicus minor), ladva-kooreürask (Ips acuminatus). Saarel esinevad üraskid: Lepp: Lepapoi (Agelastica alni) mustad tõugud või sinised mardikad lehtedel. väike-saareürask (Hylesinus fraxini), suur-saareürask (Hylesinus crenatus). Teisi Hundpoi (Plagiosterna aenea) rohelised mardikad närivad lehte augud, tõugud üraskeid: kase-maltsaürask (Scolytus ratzeburgi)
kudesid, mille tagajärjel võrse kuivab koos pungadega. 1.9 Kahjurputukad Juureüraskid (Hylastes spp.) kahjustavad noorte kuuskede juurekaela ja peajuure kambiumi ning tihti ulatuvad kahjustused puitu. Suurimat kahju tekitavad kuusikutes aga need ürasklased, kes uuristavad käike koores või puidus. Kuusel esinevad peamiselt kuuse-kooreürask (Ips typographus), harkkidane kooreürask (Ips auplicatus), väike- kooreürask (Ips amitinus), harilik võraürask (Pityogenes chalcographus), niineüraskid (Polygraphus spp.) jt. Eesti kuusikutes on nendest kõige sagedasem ja tavalisem kuuse- kooreürask, keda esineb eriti rohkelt põuastel aastatel või põlengutes ja tormis kahjustunud metsades. (Vikipeedia, 2014) Anzelika Künnap 2 HARILIK MÄND Joonis 2. Harilik mänd Harilik mänd (Pinus sylvestris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik (vt Joonis 2). Ta kuulub kaheokkaliste mändide hulka (alamperekond
vaheaegadega on leida väga erineva arenguastmega tõuke. Tõugud asetuvad emakäigu servale ja laiendavad selle süües ühiseks perekäiguks. Vastsed talvituvad perekäigus ja nukkuvad samas järgmisel aastal. Küpsus ja taastumissööm läbitakse samas perekäigus koore all või ka mujal. Põlvkond kaheaastane. Tõrjeks langetatakse haiged puud ja kooritakse juurekaela kohalt. Hiidüraskil on piisavalt looduslikke vaenlasi ja seega pole selle liigi puhangud eriti sagedased. Võraüraskid (Pityogenes sp.) on 1,5.....3 mm pikkused pruunid mardikad, asustades oksi või peenemaid tüvesid. Männil elutsevad kahekidane võraürask (P. bidentatus) ja neljakidane võraürask (P. quadridens). Lendlus toimub suve esimesel poolel. Haue rajatakse ladva ja okste õhukese koore alla, nii lamavatele kui kasvavatele puudele. Paarituskojast lähtub kiirjalt mitu emakäiku. Vastsekäigud pikad, asudes tihedasti. Noormardikate küpsussööm on haudekohas koore all ja sinna jäädakse ka talvituma.
annaabi.ee 
