kohta, mis käsitlesid seda objektiivselt. Tvardovski poeem "Kaugused kauguste taga", Solzenitsõn "Üks päev Ivan Denissovitsi elus" (seal kirjeldati Nõukogude vangilaagrit). Kõik teosed ilmusid kibekiirelt ka eesti keeles. Kõigepealt avaldati need ajakirjas Novõi Mir. Hrustsovi tagandamine Ta võeti ametist maha oktoobripleenumil 1964. aastal. Enne seda oli kujunenud Hrustsovi-vastane vandenõu. 1964. a okt oli ta koos Mikojaniga Pitsundas suvitamas. Ta kutsuti Moskvasse põllumajandusküsimuste lahendamise ettekäändel. Pleenumil süüdistati teda kollektiivse juhtimise printsiipide rikkumises, suhete halvendamises Hiinaga jpm. Hrustsovi asemel sai NLKP KK peasekretäriks L.I. Breznev, (Hrustsovi ajal oli Breznev olnud NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees, nüüd ta vabastati sellest ametist ja ÜN Presiidiumi esimeheks nimetati Mikojan, kes oli ametis 1964-
kohta, mis käsitlesid seda objektiivselt. Tvardovski poeem “Kaugused kauguste taga”, Solženitsõn “Üks päev Ivan Denissovitši elus” (seal kirjeldati Nõukogude vangilaagrit). Kõik teosed ilmusid kibekiirelt ka eesti keeles. Kõigepealt avaldati need ajakirjas Novõi Mir. Hruštšovi tagandamine Ta võeti ametist maha oktoobripleenumil 1964. aastal. Enne seda oli kujunenud Hruštšovi-vastane vandenõu. 1964. a okt oli ta koos Mikojaniga Pitsundas suvitamas. Ta kutsuti Moskvasse põllumajandusküsimuste lahendamise ettekäändel. Pleenumil süüdistati teda kollektiivse juhtimise printsiipide rikkumises, suhete halvendamises Hiinaga jpm. Hruštšovi asemel sai NLKP KK peasekretäriks L.I. Brežnev, (Hruštšovi ajal oli Brežnev olnud NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees, nüüd ta vabastati sellest ametist ja ÜN Presiidiumi esimeheks nimetati Mikojan, kes oli ametis 1964- 1965, seejärel sai selle ametikoha Podgornõi)
Enim imporditakse nisu, sigarette, kanaliha, päevalilleõli ja suhkrut. Keskkonnaprobleemid on joogivee ebapiisavad varud ja mullareostus, mille on põhjustanud mürgised kemikaalid (väetised). 12 9. METSAMAJANDUS Metsandus moodustab riigi pindalast 39,3% ehk umbes 27392 km². Märkimisväärsed on Kolhida laialehelised ronitaimede metsad, kus kasvavad igihaljad puud ja põõsad. Lisaks ka massiivsed männimetsad pitsunda mändidega Pitsundas, Kaukaasia mändidega Borjomi orus ja eldari mändidega Ida-Gruusias. Lääne-Gruusias on peamiselt heitlehised puud, mis kasvavad seal madalamal kui 600 m merepinnast nagu näiteks tamm, valgepöök, pöök, jalakas, saar ja kastan. Paljudel aladel võib leida ka igihaljaid puid nagu pukspuu. Abhaasias on subtroopilised laialehelised metsad. 600-1000 m kõrgusel merepinnast asuvad segamini laialehelised puud ja okaspuud. Selles piirkonnas asuvad peamiselt pöögi-, kuuse- ja nulumetsad
annaabi.ee 
