Page 3 organitesse. Vastsündinu hingamine peab olema kiire ja pingutatud hingeldus, et täita kopse ja kindlustada hapnikuvahetus, mis oli sünnimomendil ebaühtlane. Pool tundi peale sündi on varsal südame rütmihäirete olemasolu normaalne. Hingamiselundite probleemina võib esineda hapnikuvaegust näiteks nabanööri pitsumisel või keerdumisel sünnituse käigus. Nabanööri pitsumine või keerdumine toimub siis, kui loode on vääras asendis. See tähendab, kui nabanöör pitsub liiga varakult, hakkab tööle hingamiselundkond kuigi loodet ümbritseb veel platsenta ning selles olev lootevedelik. Juhul, kui on ellujäämisvõimalus, tuleks vastsündinu kohe asetada rinnuliasendisse, nii on märksa kergem hingata ja aju saab vajaliku hapniku. Liikumiselundkond3 Varss peab peale sündi kiiresti jalgadele tõusma, taskaalu saavutama ja liikuma. Kui loode tiinuse lõpus liigutab väga vähe, võib see viidata toruluude ja kõõluste sidemete kasvu disproportsioonile
pööratakse õigesse asendisse ja tõmmatakse uuesti vaagnaõõnde. Kui vasikas sünnib tagajalad ees, avastatakse see tavaliselt nii hilja, et väärasendit enam parandada ei õnnestu. Sellisel juhul tuleb oodata sünnitusteede täieliku avanemiseni ning tõmmata vasikas hästi kiiresti ja jõuliselt välja. Seejärel kallata lämbumise vältimiseks kohe välja hingamisteedesse ja kopsudesse sattunud vesi, vajaduse korral teha kunstlikku hingamist ja südamemassaazi. (Niipea kui nabaväät pitsub vasika rinnakorvi ja vaagnapõhja vahel, teeb vasikas esimese reflektoorse hingetõmbe. Tagurpidi asendis vasikas on sel ajal peadpidi emakas ja tõmbab sisse lootevett.) Nabaväät puruneb tavaliselt ise, kui ei, siis rebitakse see katki 4-5 cm kauguselt ja desinfitseeritakse joodilahusega. Päramised4 peavad eemalduma 4-6 tunni jooksul. Et päramised paremini eemalduksid, joodetakse lehmale pärast poegimist sooja vett, jootmist korratakse 1-2 tunniste vahedega päramiste eemaldumiseni
äravooluga. Kuna vastupidi gaasidele pole vedelikud kokkusurutavad, toob iga mahu suurenemine kaasa logaritmilises kõveras kasvava koljusisese rõhu tõusu. Seejärel surutakse aju sedamööda, kust mahu suurenemine lähtub, enamasti algul vastu aju kõvakelmete läbipääsuavasid – niisiis vastu sirpi (falx celebri) ja telki (tentorium) – ja lõpuks kiilutakse kinni ajutüve elutähtsate keskuste piirkonnad ehk ajutüvi pitsub. Mõne kraniaalnärvi kaitseta asend koljupõhimikul teeb võimalikuks nende väljalangemise, mis on iseloomulik teatud koljuvigastuste korral. Nii võivad eesmiste koljupõhimikumurdude korral saada kahjustatud eelkõige haistmisnärvikiud, halvimal juhul ka nägemisnärv. Silmalihaste närvid reageerivad väga tundlikult rõhu suurenemisele, seetõttu on nende väljalangemine oluline kliinilises diagnostikas
annaabi.ee 
