pulverisaator, rull, pintsel värvimiseks. Pulverisaator kulutab rohkem värvi ja ei hardu värvitavle pinnale nii kõvasti kui pintsliga värvides, eeliseks on suur tootlikus. Rulliga värvimisel on värvi kulu suurem ja värvi pind ei tule sile, kuid töö edeneb kiiresti ja rullile saab panna pika varre. Temaga saab mugavalt kailt laeva korpuse parandusi teha. Kõige kvaliteetsema värvi kihi jätab pitsliga värvimine. Ka värvi kulu on kõige väiksem. 3. Madalikul oleva laeva helisignaalid Madalikul olev laev peab vähemalt iga minuti tagant kiiresti lööma kella u 5 sek jooksul. Laeval pikkusega 100 m ja enam tuleb kella lüüa vööripoolses osas ja viivitamata seejärel kiiresti gongi u 5 sek jooksul ahtripoolses osas. Madalikul olev laev peab lisaks andma kolm omaette selget kellalööki vahetult enne ja pärast kiiret kellahelistamist
puhastamiseks ning pulverisaator, rull, pintsel värvimiseks. Pulverisaator kulutab rohkem värvi ja ei hardu värvitavle pinnale nii kõvasti kui pintsliga värvides, eeliseks on suur tootlikus. Rulliga värvimisel on värvi kulu suurem ja värvi pind ei tule sile, kuid töö edeneb kiiresti ja rullile saab panna pika varre. Temaga saab mugavalt kailt laeva korpuse parandusi teha. Kõige kvaliteetsema värvi kihi jätab pitsliga värvimine. Ka värvi kulu on kõige väiksem. Tänapäeval ei kasutata enam värvide segamiseks värvipigmente (pulbreid), vaid laeva tuuakse kasutamisvalmis värvid. Praegu on veel kasutusel õli- ja emailvärvid ja palju- palju teisi erinevaid värve. Keemia on nii kaugele arenendu, et võimatu on teada kõiki olemasolevaid värve. Igale värvinõule peab olema kirjutatud värvi otstarve ja värvimise tehnoloogia
ning inimkontidesse. M¨arkide funktsioon oli ennustatu u ¨lest¨ahendamine. K~oige muistsemad m¨a rgid on dateeritud kuni 3300 aastat vanadeks, p¨arinedes Yin ajastu l~opust [ 84, lk.6], kui kirjas¨ usteem oli juba u ¨snagi v¨alja kujunenud ning kasutusel 400500 m¨arki. M¨arkide tekkeaeg peaks seega ulatuma m¨argatavalt varasemasse aega, arvatakse, et kolmandasse aastatuhandesse e.m.a. Yin perioodil kirjutati m¨arke ka juba pitsliga, samuti raiuti neid terariistadega kivisse, p~ohiline osa leidudest p¨arineb siiski luut¨ukkidelt. Luukirja m¨arkidest enamus on suhteliselt lihtsa kujuga piltm¨argid ehk piktograafid18 . Siiski pole k~oiki luum¨arke veel osatud l~opuni lahti seletada, kuna luukirjutised on olemuselt v¨aga lakoonilised ning mitmeti t~olgendatavad. Eri perioodide luukirjutisi v~orreldes on selge, et kiri oli pidevas muutumises, varasema ajastu suured ja kohmakamad m¨argid muutusid